Eesti George Washington – Konstantin Päts 150

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

23. veebruaril on Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäev. Eesti Kirik tõstab sel puhul tulipunkti Eesti esimese presidendi põrmu ümbermatmise murrangulisel 1990. aastal. Sündmust meenutav Trivimi Velliste nimetab president Pätsi rahvuslikuks märtriks ning tema säilmete Venemaalt kodumaale toomist uue tee alguseks.

Trivimi Velliste asetab mälestusküünla Estonia teatri kõrval asuva president Pätsi monumendi jalamile. Foto: Urmas Saard

 21. oktoobril 1990 oli Tallinna Metsakalmistul rahvast palju. Ilm oli otse lõikavalt jäine. Kindlasti mäletate seda hästi. Aga küllap ei muuda päeva teie ja paljude teiste jaoks tähendusrikkaks ilma külmus? 

Trivimi Velliste: Jah, mäletan, et ilm oli väga tuuline – lipud lehvisid hästi. Mõte Eesti iseseisvuse taastamisest oli selleks ajaks hästi küpsenud. Enam ei kardetud Nõukogude võimu.

President Pätsi Venemaalt koju toomine oli sümbol, uue tee algus.

Olite Metsakalmistul Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehena. Just sellel mäluorganisatsioonil oli au juhtida presidendi säilmete ümbermatmist. Miks sai EMS selleks mandaadi?

See oli üleminekuaeg, mil Nõukogude kord enam täiel määral ei rakendunud. Aga uus Eesti kord polnud ka veel jõusse astunud. EMS oli laulva revolutsiooni juhtivaid jõude, kes oma moraalse autoriteediga astus otsustavaid samme – iseäranis Eesti ajaloolise mälu elluäratamisel ja tugevdamisel. Selts haaras ise algatuse enda kätte ja keegi ei vaidlustanud seda.

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse