EESTI KIRIK KÜSIB:

Kas nõustute artiklis öelduga, et Eestis on vähe häid organiste?

Eesti Muusikaakadeemia oreliprofessor Andres Uibo:

Meil on olnud ja on suurepärased organistid. On väga kurb, et olen sunnitud kommenteerima ühe isehakanud «muusikaeksperdi» kriitikat Eesti organistide kutsemeisterlikkuse aadressil. Vaatamata eksperdi eriarvamusele on Eestil siiski vedanud, kuna meil on jätkunud oma ala asjatundjaid – häid ja väga häid organiste ka läbi raskete aegade.

Isegi läbi nõukogude aja oli ühel väikesel rahval au omada kahte väga väljapaistvat suurmeest – Hugo Lepnurme ja Rolf Uusvälja. Prof Hugo Lepnurme õpetus TRKs pärandas meile terve rea väga häid organiste, keda ma siinkohal üles lugema ei hakka. Tänaseks päevaks oleme juurde saanud terve rea väljapaistvaid organiste, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia.

Silmapaistvalt on tegutsenud Ene Salumäe poolt ellukutsutud Viljandi Kultuuriakadeemia kirikumuusika osakond. Oreliõpingud keskastme tasandil on teinud võimalikuks Otsa muusikakooli Tallinna Olev Kentsi ehitatud uus orel ning Elleri muusikakooli Tartus Hardo Kriisa ehitatud orel. Täiendõpet on väga professionaalsel tasemel jagatud kirikumuusikakoolis.

Siinkohal nimetaksin vaid mõnd väljapaistvat nime, keda ehk eksperdil ei ole au veel tunda ning kes on saanud tunnustust nii kodu- kui välismaal. Suurepärased solistid, ansamblipartnerid ja koorijuhid Piret Aidulo, Ene Salumäe, Marelle Siitas ja Imbi Laas; solistid-organistid Kristel Aer, Kadri Ploompuu, Urmas Taniloo, Kristiina Hoidre, Ulla Krigul, Tiia Tenno, Maris Oidekivi-Kaufmann, Pille Metsson ning mitmekordne konkursside laureaat Aare-Paul Lattik; organistid-heliloojad Toomas Trass, Jaanus Torrim ja Andres Uibo, kes oli aastatel 1978–1999 Vigala koguduse organist ning kes muuseas on esinenud enam kui 1800 orelikontserdiga paljudes riikides ning salvestanud 27 CDd ning kellele omistati 2006. aastal Eesti Vabariigi kõrgeim kultuuriauhind – riiklik kultuuripreemia CD salvestuse eest.

Seda organistide nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Orelifestivali ajal toimuvatest organistide meistrikursustest osavõtjad on alati saanud kiita külalisprofessoritelt kõrge mängutaseme eest. Oleme selle üle uhked.

Loomulikult vajaksime veelgi rohkem organiste, aga sama probleemi ees seisavad ka vanad Euroopa riigid. Suur organistide põud on näiteks Põhja-Saksamaal. Põhjuseks nii meil kui mujal on organistidele makstav vähene palk. Siiski leian, et oleme siin Eestis täna võrdlemisi heas seisus ning mõnegi halva on organistid suutnud Eestis ära hoida.

Toon siinkohal vaid ühe mõtlemapaneva näite. Tallinna Jaani Kiriku Orelifondi töös osalenud Toomas Mäeväli oli see, kes viimse võimaluseni võitles selle eest, et ajalooline Terkmann-Normanni orel asendataks täiesti uue oreliga – 1869. aastal samasse kirikusse ehitatud Normanni oreli koopiaga. Vaat selle T. Mäevälja sooviga (esines fondi koosolekutel alati väga võimsalt ja jõuliselt) oleks jäädavalt hävitatud meie oma orelimeistri suurepärane orel. Õnneks jäi selles ettevõtmises peale organistide Andres Uibo ja Tiia Tenno sihikindel jonn ja tahe nimetatud orel säilitada. Oleme selle üle väga õnnelikud.

Toomas Mäeväljal aga soovitaksin käia meie organiste kuulamas teenistustel ja osa saama nende sageli väga suurepärastest kontsertidest, siis ehk avaneb ka mittemuusikust oreliehitaja-eksperdi silmaring ning Eesti Orelisõprade Ühing kingib eksperdile omalt poolt peatselt ilmuva 320leheküljelise raamatu Eesti orelikultuurist.