Eesti kiriku tegevus Põhja-Inglismaal on lõppenud

Bradfordi Eesti Kodus tuli 28. sept kokku Põhja-Inglismaa koguduse täiskogu, et otsustada mõnda aega päevakorral olnud küsimus.

Kas kogudusel on jõudu jätkata? Ühiselt leiti, et kahjuks ei suudeta leida inimesi koguduse juhatusse ning seega on edasine tegutsemine võimatu. Selle otsusega sai läbi 65 aastat Eesti kiriku ametlikku tegevust Põhja-Inglismaal.

Koguduse algus 1949
Põhja-Inglismaa koguduse algus on seotud II maailmasõjaga. Ei ole teada, kui palju elas piirkonnas enne sõda eestlasi, kuid just sõja järel tekkis piirkonda suur ja tugev eesti kogukond. Põhiliselt tuldi Saksamaa põgenikelaagritest.
Esimene eestikeelne jumalateenistus peeti 1947. aastal Põhja-Inglismaa sadamalinnas Hullis. Jumalateenistuse viis läbi õpetaja Herbert Stillverk. Ta oli üks vähestest välismaale põgenenud vaimulikest, kes otsustas 1948. aastal kodumaale naasta.
Eestikeelne kogudus Põhja-Inglismaal asutati ametlikult siiski 15. jaanuaril 1949. Koguduse suuruseks oli asutamise hetkel 400 hinge. Et eesti kogukond asus piirkonnas hajali, siis rajati kuulutuspunktid Leedsis, Boltonis, Stockton-on-Treesis ja Newcastle-upon-Tynesis.
Esimene koguduse oma õpetaja oli Rudolf Reinaru. Ta oli paljudele tuttav juba Flensburgi Bocholti põgenikelaagrist, kus oli teeninud südikalt oma kaasmaalasi. Õpetaja Reinaru järel hakkas 1953. aastal teenima Saksamaalt saabunud õp Remmel. Pärast viimase tagasipöördumist Saksamaale jäi kogudus kaheks aastaks vaimulikuta. 1959. aastast teenis kogudust usuteaduse üliõpilane Andres Taul. Tema lahkus 1968. aastal USAsse.

Eestlaste hajusus
Vaimulike pidev vahetus andis kogudusele tunda ning tekitas nurinat. Aastatel 1969-1970 ei olnud kogudusel oma vaimulikku, vaid kogudust teenis Leicesteris elav õp Heino Laaneots. Ta valiti 1970. aastal koguduseõpetajaks.
Laaneots tegi ära suure töö kogudusest eemalejäänud liikmetega. Ajapikku oli eesti kogukonna hajusus suurenenud ning mitmed liikmed koguduse elust kõrvale jäänud. Laaneots külastas neid võimalust mööda. Koguduses oli 1972. aastal 243 liiget, kellest liikmemaksu oli tasunud 178. Liikmete vähenemine võrreldes koguduse asutamise ajaga on suur. Peapõhjuseks oli eestlaste edasiränne USAsse, Kanadasse ja Austraaliasse.
Jumalateenistusi peeti peamiselt Bradfordi Eesti Kodus selleks ajutiselt kohandatud ruumides. Kuid suurematel pühadel jäi ka Eesti Kodu peasaal jumalateenistuse jaoks väikseks. Sellistel puhkudel renditi Bradfordi linna peakirik. Õpetaja Heino Laaneotsa hindasid koguduse liikmed kõrgelt, kuid ka tema otsustas Inglismaalt lahkuda ning kogudus oli 1976. aastast jälle vaimulikuta.

Abi Eestist
Pidev puudus vaimulikust lõi olukorra, kus jumalateenistuste asemel pidasid koguduse liikmed palvusi. Samuti tuli vahel ilmikutel viia läbi matusetalitusi. Tavaliselt oli sellises olukorras abiks kooliõpetaja Ernst Luuk.
Uue õpetaja leidmiseni paluti E.E.L.K. Kesk-Inglismaa õpetajal Aaviksaarel võtta enda peale ka Põhja-Inglismaa teenimine. Kuigi õp Aaviksaar teenis peale oma koguduse ka Belgia ja Hollandi eesti kogukonda, oli ta siiski sellise lahendusega nõus. Taoline olukord aga jäi kestma aastateks.
1996. aastal pidas oma esimese teenistuse Inglismaal Lagle Heinla. Õp Aaviksaar sai oma kohustused Põhja-Inglismaa koguduses üle anda Eestist saabunud ametikaaslasele. (Nüüdseks on Lagle Heinlast saanud Inglismaal riigiteenistuja. – Toim.)

Viimane teenistus
Kuigi viimased aastad on oldud ilma vaimulikuta, on kogudus leidnud jõudu jätkata. Kuid aeg teeb oma töö. Praeguse seisuga on kogudus kahanenud nõnda väikseks, et jätkamiseks pole jõudu.
Pärast täiskogu koosolekut peeti samas EELK Põhja-Inglismaa koguduse viimane jumalateenistus, mis oli pühendatud Eestist põgenemisest 70 aasta möödumisele. Kirikupalves mõeldi tänuga nende aastate peale, mille jooksul kogudus on tegutsenud.
Et Põhja-Inglismaa kogudus on osa eesti pagulusest, siis oli igati sümboolne, et viimaseks lauluks kõlas teenistusel «Hoia, Jumal, Eestit». Koguduse eestikeelsed jumalateenistused lõppesid laulu viimase reaga: «Jõudu andku taevad sulle, kodumaa».
Valdo Lust
Politseikaplan Valdo Lust on olnud E.E.L.K. teenistuses Inglismaal aastatel 2003 ja 2005–2006.