Eesti Kirikute Nõukogu ülesanne looduhoiukuul

Sõbrad soovitasid kirjutada seekord Eesti Kiriku kolumnis millestki heast ja toredast. Sõjauudiste ja pingeliste aruteluteemade ajastul tundus see hea mõte. Head ja toredat on olnud ja on palju. Näiteks ilmad ei olnudki sel suvel kõige hullemad. Paar äikesetormi ei ole kuidagi võrreldavad suurte orkaanidega mujal maailmas. Suvitamise ilma on ka täitsa olnud. Olen isiklikult rõõmus selle üle, et mul vedas ilmaga ka Lõuna-Euroopas töölähetuses viibides. Kartsin kuumalainet, aga pääsesin kõige hullema eest napilt tulema.

Eks ilm ja kliimamuutus ole üha rohkem teemaks. Rõõmustab see, et ka Eestis mõeldakse nüüd aina enam keskkonna säästmise peale. See puudutab ka kirikuid. Kevadel andis lootust Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) korraldatud ühisarutelu „Looduse hoidmine kirikutes“. Kirikutel lasub ju keskkonna säästmise vallas suur vastutus, sest nende hääl on ühiskonnas kuulda ja nad suudavad midagi muuta. Nii kirikute eestseisjad, vaimulikud kui ka iga üksik kiriku liige on kutsutud kuulutama loodu säästmist. Ja muidugi ka ise eeskuju näitama.

Sellega võetakse tõsiselt vastutust, mis loomisega inimesele pandud. Inimesel on võime teha ja muuta palju rohkem kui ükskõik millisel teisel liigil maa peal. See tähendab vastutust nii inimliigi kui teiste liikide ees. Kõikidele peab jääma eluruum. Võtmise, kasutamise ja ärakasutamise asemele peab astuma andmine, säilitamine ja võimaldamine.

Keskkonnakaitse alal on meil inimkonnana, Eesti ühiskonnana ja kirikutena minna pikk tee. Meid ootavad ees suured muutused tarbimiskultuuris. Praegu heietatakse küll veel mõtteid selle üle, kuidas asendada fossiilne energia taastuva energiaga, aga varsti mõtleme selle üle, mille üle peaksime mõtlema tegelikult: kuidas üldse vähendada energia tarbimist? Kuidas päriselt vähendada inimkonna jalajälge?

Ma ei tee saladust sellest, et kaldun oma vaadetega keskkonna hoidmise alal pigem äärmuse poole. Arvan tõepoolest, et peame oma tarbimist oluliselt koomale tõmbama, vähem reisima ja kasinamalt elama. Niikuinii ei ole teist teed, kui tahta teistele, sh ka meie järeltulijatele elamisruumi võimaldada. See sobib pealegi suurepäraselt kokku kristliku arusaamaga kasinusest, mis eeldab asjade kokkukuhjamise asemel keskendumist hingele, kunstile, Loojale. Ees ootaval kasinusel on meile palju pakkuda. Võidame enda ja lähedaste jaoks hulga rohkem aega, sest me ei pea asjade hankimise ja reisimise nimel enam nii palju raha kokku ajama.

Selle kõige taustal on iseäranis meeldiv, et septembris ootab kirikuid ees looduhoiukuu. EKN on ühinenud rahvusvahelise oikumeenilise algatusega ning otsustanud pühendada kohe algava kalendrikuu loodu hoidmisele. Looduhoiukuu teemaks on Aamose raamatu põhjal (Am 5:24) kuulutatud kuivamatu jõgi. Vastavas teates kutsutakse üles „ühinema õigluse ja rahu jõega, ning seisma nende eest, kes keskkonnakriisides kõige enam kannatavad“.

EKNi liige on ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) metropoliit Eugeniga eesotsas. See kirik on nabanööri pidi teatavasti seotud Vene Õigeusu Kirikuga ja selle patriarhi Kirilliga. Viimane kiidab jätkuvalt heaks Venemaa sõja Ukraina vastu. Sõda on kõige jubedam viis astuda vastu Loojale ja loodu hoidmisele.

Lisaks hukkuvatele, sandistuvatele ja kannatavatele inimestele on sõjal veel üks tagajärg. See on mastaapne ökoloogiline katastroof, millele on võimatu leida võrdväärset. Ainuüksi Kahhovka tammi hävitamine tõi kaasa ulatuslike piirkondade üleujutamise, teiste kuivaksjäämise ja kogu Musta mere põhjaosa reostumise, rääkimata veel tuhandetest tulekahjudest, kemikaalide põlemisest, hiiglasliku naftat neelava sõjamasina elushoidmisest, suurte infrastruktuuriobjektide hävitamisest, mis tuleb kõik kunagi veelgi suurema ökoloogilise jalajälje saatel üles ehitada.

MPEÕK-l ja selle metropoliidil on suurepärane võimalus minna sõnade juurest tegude juurde, kuulutada Venemaa agressioon Ukrainas kuriteoks Looja ja loodu vastu ning nõuda kohest vägede väljatõmbamist Ukrainast. EKNil on suurepärane võimalus MPEÕKd aidata. Saab olla abiks vastava pöördumise koostamisel, toetada MPEÕKd siis, kui Moskvast peaks järgnema mingid repressioonid. Lõpuks on võimalik oma sisulisest pöördumisest Looja ja looduhoiu poole ka avalikult teada anda. Võimalus on riputada vastav teade üles EKNi kodulehele. Miks mitte ka vene keeles? Pretsedent on ju juba olemas.

Vaat siis saaksin kirjutada veelgi paremast ja toredamast.

Urmas Nõmmik

kolumnist