Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eesti Kongressi 25. aastapäev

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Täna 25 aastat tagasi, täpsemini 11.–12. märtsini 1990 toimus Tallinnas Eesti Kongressi esimene istungjärk. Estonia teatri kontserdisaali kogunes vabariigi kõrgeim esinduskogu pärast Teist maailmasõda, et teha kogu maailmale teatavaks eesti rahva tahe taastada Eesti Vabariik. Esinduskogu, kuhu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget, otsustas taastada Eesti iseseisvuse õigusliku järjepidevuse alusel.
Esimene istungjärk algas ja lõppes jumalasõnaga. Avapalvuse pidas kongressi saadik, Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja Jaan Kiivit, lõpupalveks sai sõna pastor Thomas Vaga Ameerika Ühendriikidest. Liikumise kristlikkust rõhutas seegi, et kodanike komiteedes lõi kaasa rohkelt koguduseliikmeid, kodanikke kirjutati üles tihtipeale selleks uksed avanud kirikutes ning Eesti Kongressi saadikuks valiti ligi paarkümmend EELK vaimulikku.
Võib meenutada sedagi, et esimene kodanike komitee moodustati 21. märtsil 1989. aastal Kadrina kihelkonnas kohaliku pastori Illar Hallaste eestvedamisel, kes oli edaspidigi kongressi juhtkujusid. Kokku peeti kümme Eesti Kongressi istungjärku, esimene veel okupeeritud Eestis 1990 ja viimane juba taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal, mil riigi territooriumilt siiski ei olnud veel lahkunud okupatsiooniväed.
Meenutamaks veerandsaja aasta tagust, toimub eeloleval laupäeval, 14. märtsil kell 12 Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi 25. aastapäevale pühendatud kontsertaktus. Kõnelevad president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam. Esinevad muusikud Aarne Saluveeri juhtimisel. Linastub Marianna Kaadi dokumentaalfilm «Põranda all».
Vabariigi kodanikud on oodatud, aga kes pealinna minna ei saa, saab ülekannet jälgida veebilehelt Postimees.ee. On sümboolne, et mälestuskontsert toimub emakeelepäeval, sest just keel on hoidnud mõtet vabast riigist ka nendel aegadel, mil see avalikult oli keelatud.
Liina Raudvassar

Jaga