Eesti on valmis sõjapõgenikke aitama

Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva vaimse tervise osakonna nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi pingutas 8. märtsil ülikiires päevakavas aja leidmiseks, et Eesti Kirikule antud intervjuus selgitada sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvat. 

Palun selgitage, kuhu paigutub vaimse tervise osakond üldises sõjapõgenike toetamise süsteemis, eeldades, et tegemist on üheselt juhitud struktuuriga? 

Katri Aaslav-Tepandi: Psühhosotsiaalset kriisiabi korraldab rakendusasutusena sotsiaalkindlustusamet (SKA), aga kogu kriisitööd juhib sotsiaalministeerium koos teiste ministeeriumide ja ametkondadega. See hõlmab erinevaid töörühmi, kes tegelevad erinevate teemadega. Vaimse tervise osakond allub tervishoiu asekantslerile nii rahu- kui kriisiajal. 

Vaimse tervise osakond tegeleb vaimse tervise poliitika kujundamisega, vaimse tervise teenuste süsteemi kujundamisega, riikliku strateegilise plaani koostamisega, ning seda koostöös erinevate ekspertide ja partneritega. Minul peakaplanina on lisaks teistele tegevustele ülesandeks ka operatiivse info vahetamine erinevate asutuste, organisatsioonide ja ühendustega. Eriülesanne on ka hingehoiu võrgustiku ülesehitamine põgenike vastuvõtu keskustes. Olen kaasatud SKA põgenikekriisiga seotud töörühmadesse.

Milliseid abistavaid ülesandeid hakkavad täitma need vabatahtlikud, kes Teie üleskutse alusel ennast kirja panid?

Soovin selgitada, et nimekirju, kuhu said hingehoidjad ja vaimulikud end registreerida, on kaks ja hakkavad töötama paralleelselt. Ühte nimekirja kuuluvad need potentsiaalsed SKA vabatahtlikud, kes on valmis minema psühhosotsiaalse kriisiabi töötajateks, operatiivselt. 

Psühhosotsiaalse kriisiabi töötaja roll on märgata inimese esmaseid vajadusi, pakkuda emotsionaalset tuge ning aidata teda ise või suunata vajaliku abi ja infoni. Teine osa inimesi, kes on ennast üleskutse järel registreerinud, läheb pakkuma hingehoidu. Neid koordineerin koostöös SKAga mina peakaplanina. 

Kui jõudsalt on täitunud nimekiri hingehoiualase abi andjatest?

Mul on hea meel märkida, et meil on esimesed hingehoiu rühmad moodustamisel ja juhid professionaalsetest inimestest nende jaoks olemas. Need rühmajuhid on saanud või saamas ka SKA psühhosotsiaalse kriisiabi töötaja ettevalmistuse. Hingehoidjate töörühmad asuvad tööle vastuvõtukeskustes Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus ning veel seal, kus avatakse vastuvõtukeskused. 

See kõik eeldab süsteemset lähenemist, mitte kaootilist tegevust. Mis on täna (8. märts – toim.) päevakorras?

Jah, kriisiga, mis on võrreldav maratoniga, toime tulemine eeldab abi pakkumises struktuurilist ülesehitust. Me täna selgitame välja vajadusi ja võimalusi. See on vajalik, et abi andmine toimuks süsteemselt ja seetõttu efektiivselt.

Milliste eelduste ja oskustega inimene sobib hingehoidjaks antud kriisis?

Hingehoid kuulub vaimse tervise teenuste kontekstis psühhosotsiaalsete teenuste hulka. Praeguses kriisiolukorras lülituvad hingehoidjad esmareageerijatele, psühhosotsiaalse kriisiabi töötajatele lisaks eesliinil abistajateks. Hingehoidjad on selgete ülesannetega. Hingehoid on omaette spetsiifikaga toetamise vorm. Kui kriisiabi töötaja ei pea tingimata olema hingehoidja, aga tal on eriettevalmistus kriisitööks, siis hingehoidjal on lisaks hingehoiualasele või teoloogilisele haridusele ka psühholoogilise esmaabi andja pädevus.

Hingehoid on seotud usulise aspektiga. Kui palju peaks hingehoidjad olema kursis, millise religioosse kuuluvusega saabutakse Ukrainast? Kuivõrd omab kaalu see tõik?

Raskelt teekonnalt kohale jõudnu jaoks ei ole relgioossed teemad esmaolulised. Kõige olulisemad on baasvajadused: soe tuba, toit. Inimese vaates, keda aidatakse, ei ole usuga seonduv esmatähtis. Aga see, et hingehoidja on kristliku baasiga, määrab ära tema tegevuse. Hingehoidjad lähtuvad alati sellest, mida inimene, keda aidatakse, vajab. Millised on inimese vajadused, ka usulised vajadused, ning milline on tema usuline maailmapilt. 

Religioon ei ole sõjatraumadest puudutatud inimese aitamisel esimene teema. Sellest lähtub ka hingehoidja. Väga oluline on aga hingehoiuvõrgustiku loomise seisukohalt see, et hingehoidjatena tegevusse asujad oleksid kõik saanud professionaalse ettevalmistuse, läbinud hingehoiu baaskoolituse ning täiendavalt psühholoogilise esmaabikoolituse. Nad valmistatakse ette sõjatraumaga puudutatud inimeste aitamiseks. Samuti nende aitajate toetamiseks.

Seega hingehoidjaks ei sobi inimesed, kes ei ole spetsiaalse ettevalmistusega, aga omavad head tahet aidata?  

Jah, need hea tahtega inimesed, tihti koguduste diakooniatöö tegijad, saavad olla loomulikult inimlikult toeks. Iga inimene Eestis saab aidata sõjapõgenikke. Eesti inimene on potentsiaalne aitaja, sõjapõgenike toetaja. Ta peab vaid saama esmased teadmised sõjatraumast puudutatud inimeste toetamiseks. Mida rääkida, mida mitte rääkida, kuidas toetada parimal moel. 

Kuidas ja kust inimesed neid teadmisi saavad hankida?

Valmistatakse ette koolitusplaane. Sellega tegeleb SKA. Teadmised on olulised, ka üle veebi on võimalik ennast paljude vajalike asjadega kurssi viia. 

Mil määral tehakse koostööd kirikutega ja kiriklike struktuuriüksustega?

Kaardistus on olemas, kes mida pakub. Täpsemalt teab rääkida Eesti Diakoonia juht Avo Üprus. 

Sõda algab äkki. Viimase minutini loodeti ka Ukraina sõja puhul, et see jääb puhkemata. Kui valmis oli Eesti? 

Ma arvan, et me Eestis olime valmis. Iga inimene on tegelikult valmis aitama. Need ressursid on meis otsekui varjul ja aktiviseeruvad siis, kui vaja on. Meil on valmisolek olemas. Meie kogudused olid valmis ja on näidanud head tahet pakkuda sõjapõgenikele väärikat vastuvõttu. Me oleme valmis pakkuma sõjast saabujatele majanduslikku, sotsiaalset, õiguslikku, hingehoidlikku – igakülgselt toetavat abi, kõiki neid tugesid. Meil on olemas riiklikud vahendid, kohalike omavalitsuste panus, eraalgatuslikud ja kolmanda sektori organisatsioonid selleks. 30 aastat on ehitatud süsteemi üles selleks, et olla valmis sellisteks sündmusteks. Me saame hakkama. Kõik koos.  

Liina Raudvassar

Psühhosotsiaalne kriisiabi

Sotsiaalkindlustusamet vastutab psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise eest Ukraina inimeste aitamisel.

Psühhosotsiaalne kriisiabi on sõja eest põgenenud inimeste ja perekondade toetamine, et vähendada traumeeriva sündmuse mõju nende toimetulekule. 

Abistamine tähendab esmaste vajaduste märkamist, praktilise abi ja info andmist, emotsionaalse toe pakkumist. 

Sotsiaalkindlustusamet osutab psühhosotsiaalset kriisiabi sõja eest põgenenud inimestele:

psühhosotsiaalse kriisiabi töötajate olemasolu näol majutuskeskuses, jaotuspunktides, piiripunktides;

ohvriabi kriisitelefoni 116 006 teel, mis pakub ööpäevaringselt esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles.

Psühhosotsiaalset kriisiabi korraldab ja psühhosotsiaalse kriisiabi töötajate ettevalmistuse ja toetamise eest vastutab sotsiaalkindlustusamet. 

Psühhosotsiaalset kriisiabi osutatakse majutuskeskustes, jaotuspunktides ja piiripunktides. Lisaks pakutakse sõja eest põgenenutele esmast tuge ja psühholoogilist esmaabi eesti, vene ja inglise keeles ohvriabi kriisitelefonil 116 006. 

Värskem info on koondatud veebilehele kriis.ee ning on koostatud infomaterjalid saabujatele vene ja ukraina keeles.

Eesti inimestele võimaldatakse tasuta 24/7 vaimse tervise tuge järgmistest kanalitest:

•            vaimse tervise tugiliin 660 4500*,

•            veebinõustamine https://www.palunabi.ee/vaimne-tervis,

•            hingehoiutelefon 116 123*,

•            lapsed ja lastevanemad saavad murede korral abi lasteabitelefonilt 116 111 ning https://www.lasteabi.ee/.

*Alates 1. aprillist koondatakse need ühe numbri 116 123 alla.

Allikas: Vaimse tervise osakond