Eesti sajas sünnipäev Peterburis

Eesti sajandat sünnipäeva tähistatakse mitmel pool maailmas, ka Peterburis, mis on Eesti iseseisvumisprotsessis olnud oluliseks linnaks.

Mitmed iseseisvumisaja suurkujud on olnud Peterburiga seotud. Nüüdseks on linna jäänud ainult väike aktiivne eesti kogukond. Kes on tänapäeva Peterburi eestlased, millised on nende soovid ja mida tähendab neile kodumaa? Pühapäeval, 11. veebruaril oli Peterburi Jaani kirikus 25 kirikulist. Kõik aktiivsed ja tublid inimesed. Neist viiega ajasime juttu eestlusest tänases Peterburis.

Mitu põhjust jäämiseks
Kõik viis prouat sattusid suurlinna Nõukogude Liidu ajal seoses õpingutega. Külli Sulg meenutab, et tol ajal oli prestiiži küsimus pääseda Leningradi õppima. Ta õppis siin soome keelt. Hiljem abiellus ja jäi Leningradi elama. Töötas kirjastuses Aurora soome keele tekstide toimetajana. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli elu Peterburis paigas ja ta jäigi siia elama.
Viiu Fjodorova tuli Eesti haridusministeeriumi suunamisega Leningradi omandama insener-keemik-tehnoloogi eriala. Eestis tegi ta laste mänguasju, hüppavaid konni. Töökohas polnud spetsialiste ja Viiu suunati Leningradi edasi õppima keemiat. Lõpetamise järel suunati ta tööle Kohtla-Järvele, kuid Leningradi jäi kallim ja Viiu tuli tagasi. Alates 1967. aastast elab ta püsivalt Peterburis.
Ka Aino Tonka tõi Peterburi armastus. Ta tegeles alpinismiga ja selle harrastuse kaudu tutvus oma tulevase elukaaslasega ning on samuti elanud Peterburis 1967. aastast. Aino Milodan on olnud kuulus sportlane ja elanud Peterburis alates 1958. aastast. Tuli 16aastaselt Peterburi võistlustele ja jäi siia õppima treenerite kooli. Tegeles sõudepordiga, võitis üleliidulisi noorte ja ka täiskasvanute võistlusi. Kolmel korral võitis Euroopa võistlused ja kahel korral sai hõbeda. Leningradis ta abiellus. Aino Ahrapotkova töötas Maratis, kust saadeti Leningradi kursustele. Talle meeldis Leningradis, töötas siin, tutvus oma tulevase mehega ja jäi nii siia elama.

Eesti ja Venemaa vahel
Peterburi poolt Eestit vaadates on eriline tunne. Külli Sulg ütleb, et aasta võib jagada pooleks: pool Eestis ja pool Peterburis. Eestis on sugulased. Eesti keel ja meel on tal südames ja ta tunneb end Eestis isegi kodusemalt kui Peterburis, kus suurem osa elust on elatud. Ka Aino Tonkale on Eesti väga oluline ja ta veedab seal poole ajast. Eestis saab käia lähedaste juubelitel. Samas pere, lapsed ja lapselapsed on Peterburis ja nii tuleb olla ka siin.
Aino Ahrapotkoval pole enam Eestis lähisugulasi ja kodumaale ta ei satu. Temale pakub Peterburi Eesti Selts sidemeid kodumaaga, samuti käib ta aktiivselt eestikeelsetel jumalateenistustel. Aino Milodanil on Eestis palju sugulasi ja ta käib paar-kolm korda aastas Eestis nagu ka Viiu Fjodorova. Litsentseeritud giidina teeb Viiu eestlastele giiditööd nagu ka Aino Tonka ja Külli Sulg, kes juhivad linnaekskursioone.

Kirik kutsub
Kirikul on välismaal olevate eestlaste jaoks suur roll. Ilmselt isegi suurem kui kodumaal elavatele eestlastele. Aino Tonka arvab, et ta on käinud kirikus rohkem kui kõik kodumaal elavad sugulased kokku. Viimased ei tea isegi seda, mida tähendavad kirikus olevad numbritahvlid. Kirik kutsub siia ja hea on kuulata Eesti kirikuõpetajaid. Kirik on koht, kus kuuleb uudiseid kodumaalt.
Aino Milodani jaoks on kirik eestluse süda, see on koht, kus eestlased saavad kokku. Siin on kontserdid ja koorid. Külli Sulg, kes on Jaani kiriku ülesehitamisse pannud hiiglasliku tööpanuse, on tänulik, et Eesti Vabariigi valitsuse toel on kirik saanud valmis. Jüri Trei pani Eesti konsulina sellele suurele protsessile alguse. Suure eeltöö järel aitas Aivar Mäe aktiivselt kiriku üles ehitada. 2009 alustati ehitusega ja 2011 sai kõik valmis. See on imeline!
Külli Sulg soovib, et ka 100 aasta pärast püsiks Eesti Vabariik ja seda kolmel tugisambal, milleks on eestlased ise, eesti kultuur ja keel ning imeline puhas loodus. Loodame, et tema soov täitub ning et Peterburiski tähistab saja aasta pärast kohalik kogukond kodumaa 200. sünnipäeva.
Sel aastal aga toimub Eesti Vabariigi sünnipäeva jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus 25. veebruaril kell 14.30 õpetaja Enn Salveste juhtimisel. 11. märtsil jätkuvad pidustused ning teenistuse peavad ja Eesti lipu õnnistavad piiskopid Tiit Salumäe ja Aarre Kuukauppi ning õpetajad Enn Salveste ja Kaido Soom.
Kaido Soom