Eesti teoloogist sai eluaegne eetikaprofessor Rostocki ülikoolis
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 13. november 2024 Nr 42 /
Dr Johann-Christian Põder võitis Rostocki ülikooli usuteaduskonna eluaegse eetikaprofessori konkursi ja asus uude ametisse 1. mail.
On haruldane, et Eesti teoloog tegutseb väljaspool Eestit kõrgeimal akadeemilisel tasemel. Okupatsiooniajast võib nimetada teoloog Arthur Võõbust, kes oli aastatel 1946–1948 Hamburgi Balti ülikooli professor ja 1948–1977 Chicago ülikooli Uue Testamendi ja algkiriku ajaloo professor.
Taasiseseisvunud Eestis on EELK reservvaimulik, Tartu ülikooli usuteaduskonnas oma teoloogilist haridust alustanud dr Johann-Christian Põder esimene, kes selleni on jõudnud, ja seda ülimalt nõudlikus saksa kultuuriruumis.
TÜ kaasprofessor Meelis Friedenthal, kes on Göttingeni ülikooli teadusprojektis teadurina osalenud ja tunneb sealset ülikoolide süsteemi, kommenteeris Eesti Kirikule, et tegu on erakordselt suure saavutusega: „Saksamaal on tohutu konkurss nendele kohtadele. On tavaline, et ühele kohale kandideerib üle 50 inimese ja kõik kandidaadid on väga kõrgel tasemel. Väljastpoolt Saksa süsteemi saada saksa professori kohta, see on erakordne.“
On ärgitav ja suur väljakutse seda teoloogilise ja eetilise mõtte pärandit vahetult läbi töötada ja rahvusvaheliste arengutega põimida, olgu siis Eesti konteksti või globaalseid arenguid silmas pidades.
Ta lisas tunnustavalt: „See on Saksamaa süsteemis absoluutne tipp. Tal on oma assistendid ja kaastöölised, kes toetavad tema tegevust. Äärmiselt kaalukas roll. Professorina vastutad kogu valdkonna arengu eest.“
Eesti Kirik on rõõmus, et professor Põder leidis aega, et vastata mõningatele küsimustele, mis puudutavad uut ametit ja aktuaalseid eetika teemasid.
Olete alates 1. maist Rostocki ülikooli usuteaduskonna teoloogia ja meditsiinieetika professor. Milline on professori statuut Saksamaal? Kas see erineb Eesti ülikoolide omast?
Erinevate riikide akadeemilisi positsioone on lühidalt raske võrrelda. Üldiselt on neil palju ühist, aga ka oma eripärad, olgu siis Eestis, Skandinaavias, Ameerikas või Saksamaal.
Seoses uue kohaga rõõmustan kahe asja üle: esiteks on ajalooliselt olnud evangeelses teoloogias saksakeelsel ruumil juhtiv roll. On ärgitav ja suur väljakutse seda teoloogilise ja eetilise mõtte pärandit vahetult läbi töötada ja rahvusvaheliste arengutega põimida, olgu siis Eesti konteksti või globaalseid arenguid silmas pidades.
Saksamaa on mõneti ikka veel „luuletajate ja mõtlejate maa” (nii nagu Tartu „heade mõtete linn”), isegi kui reaalne pilt on keerukam ja kirjum.
Teiseks on muidugi au Eesti teadlasena Saksamaal professorina tööd teha. Üldiselt on Saksamaal rahvusvahelise taustaga professoreid veel üsna vähe, seda eriti humanitaarteadustes. Eks põhjuseid ole siin mitu – Saksamaa üsna jäik teadussüsteem, keelebarjäär, tugev konkurents humanitaarteadustes ning keerukas ja nõudlik ametisse valimise protsess.
