Eestluse hoidmine kogu maailmas on meie kõigi asi

Rahvusraamatukogus 12.–13. novembrini peetud rahvuskaaslaste programmi konverentsil kõneldi eestluse hoidmisest väljaspool kodumaad, kiriku osast selles, kultuurisidemetest väliseestlastega, hariduspoliitikast, arhiividest, tagasipöördujate programmist ja paljust muust. Rahvuskaaslaste programm (2004–2008) on Eesti valitsuse kinnitatud dokument, mille aluseks on rahvuslik ühtekuuluvustunne ning eestluse keelelise ja kultuurilise identiteedi igakülgne toetamine. Programm on suunatud väliseesti kogukondade järjepidevale toetamisele. Konverentsi eesmärgiks oli aluste seadmine uue programmi koostamiseks aastateks 2009–2013.
Esinduslikust foorumist võtsid osa eestlased 12 maalt: Belgiast, Eestist, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Ukrainast, USAst, Valgevenest ja Venemaalt.

Poolteist miljonit eesti keele kõnelejat

Avaettekande teinud haridusminister Tõnis Lukas tuli välja optimistliku ettepanekuga, et ülejärgmisel kümnendil võiks maailmas olla poolteist miljonit eesti keelt kõnelevat inimest. «Rahvuskaaslaste programm on osa selle idee skeletist,» sõnas Tõnis Lukas. «Tagatiseks on, et võõrsil elavad eestlased oma juuri ei unusta – oma keelt ja kultuuri ikka edasi kannavad. Vaid nemad saavad olla meie vastu huvi äratavateks saadikuteks teiste rahvaste juures.»
Ta ütles, et rahvuskaaslaste programm ei ole mõeldud mitte ainult eestluse toetamiseks välismaal, vaid ka Eestis. Kui siin jääb rahvast vähemaks, on loomulik, et võõraste kutsumise asemel tuleksid eestlased koju tagasi. Selge on see, et kõik kodumaalt lahkunud ei tule tagasi, aga tulijaile tuleb tõestada, et nad on siin oodatud.

Kirik on seal, kus on eestlased

Kiriku esindajana tegi konverentsil ettekande nii Kodu- kui Välis-Eesti luterliku kiriku assessor Joel Luhamets. Ta rääkis, kuidas ja miks pärast II maailmasõda EELK lagunes ja kaks kirikut tekkis. Luhamets rõhutas, et juba EELK esimeses põhikirjas aastast 1917 on öeldud, et EELK on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes.
Kiriku töörühmas arutati kahel päeval väga mitmeid Välis-Eesti kirikute probleeme ja otsiti ühiselt lahendusi. Töörühma juhtis misjonikeskuse juhataja õpetaja Leevi Reinaru, osa võtsid peapiiskopid Andres Põder (EELK) ja Andres Taul (E.E.L.K.), assessor Joel Luhamets, peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik, praost Thomas Vaga USAst, Peterburi Jaani koguduse esindajad Külli Sulg, Jüri Trei ja õp Enn Salveste, Abhaasia eestlaste esindaja Arnold Rutto ja misjonikeskuse misjonisekretär Piret Riim.
Rahvuskaaslaste programm näeb ette eestlaste asualade kaardistamisega koos ka kirikute ja koguduste kaardistamise ning ajalooliselt oluliste isikute haudade korrastamise. Et väliseesti vaimulike ettevalmistus on praktiliselt lõppenud, siis tuleb Eestil kaasa aidata koguduste järjepidevuse säilimisele väljaspool kodumaad.

Peterburi Jaani kiriku taastamine võib alata

Üheks suureks tööks on Peterburi Jaani kiriku taastamine. Kirikuhoone on Peterburi linna poolt antud kogudusele eluaegseks kasutamiseks. Vene seadused ei võimalda hoone tagastamist. Jaani kirik asub Peterburi südalinnas ja sinna tahetakse luua ka eesti kultuurikeskus ning arhiiv.
Koguduse esindaja Külli Sulg ütles, et Peterburi linnavalitsusega on neil hea läbisaamine ja kiriku renoveerimine on Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko isikliku hoole all. Remondiplaanid on valmis ja ehitus võiks kohe alata ning umbes pooleteise aastaga valmis saada, kui ainult raha oleks. Eesti valitsus on lubanud ehitust rahastada nelja aasta jooksul.
Peterburi kogudusel ei ole kohapeal oma õpetajat, kuid oleks vaja. Praegu käib seal kord kuus teenimas õpetaja Enn Salveste Eestist. Taastatud Jaani kirikut hakatakse tulevikus kasutama ka kontserdisaalina. Renoveerimine käib Eesti Kontserdiga kahasse. Majas hakkab olema ka majutusvõimalus.

Eestisse vaimulikuks õppima

Et probleem väliseesti koguduste teenimisega on n-ö ülemaailmne, siis tõusis see ka mitu korda jututeemaks. Välisministeeriumi esindaja Jüri Trei käis välja mõtte, et iga väliseesti kogudus või selts peaks vaatama oma rahva hulgas ringi ja leidma noori, kes võiksid tulla Eestisse vaimulikuks õppima. Seda saab teha rahvuskaaslaste haridusprogrammi raames, mille üks eesmärke ongi väliseestlaste Eestisse õppima toomine.
Kiriku töörühmas räägiti ka eestlaste matmispaikade ja hauaplatside eest hoolitsemisest. Mitmeid tuntud inimesi, nt riigivanem August Rei, on ümber maetud Eestisse. Kuid väga paljud hauad ootavad veel ülesleidmist ja korrastamist.

Tuleks luua diasporaakaplanaat

Seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega on inimesed hakanud liikuma teistesse Euroopa riikidesse, mis omakorda tingib uute koguduste loomise vajaduse. Peapiiskop Andres Põderi sõnul ootavad oma kogudust Belgia, Hollandi, Iirimaa, Saksamaa ja Ukraina eestlased, taastada tuleks Leedu kogudus. Siinjuures tegi Põder huvitava ettepaneku, et välisministeeriumi juurde võiks luua diasporaakaplanaadi (kaplanid, kes teeniksid välismaal olevaid eesti kogudusi) sarnaselt kaitseväe- ja politseikaplanaadiga.
EELKs on misjonikeskus üle kümne aasta diasporaatööd teinud. Toetust on saadud kaugematele idaeestlaste kogukondadele jumalasõna viimiseks. Nii on saanud võimalikuks külaskäigud Ülem-Suetuki või Salme küla eestlaste juurde.

Et säiliks eesti keel ja meel

Rahvuskaaslaste programmi hariduspoliitika üks osa on juba eelmainitud noorte väliseestlaste kodumaale õppima kutsumine. Praegu õpib nii Eesti kõrgkoolides 26 noort, kuus on varem lõpetanud. Teine tähtis lõik hariduses on eesti keel ja eestikeelne õpetus väliseesti koolides ja kogukondades. Loomist ootab infoportaal, lapsi kutsutakse keelelaagritesse, eesti keele õpetajatele pakutakse õppematerjale ja tehakse koolitusi.
Väliseesti arhiividest ehk kultuuripärandist rääkides peeti tähtsaks ühtse andmebaasi loomist, asukohamaade arhiividega koostöö tegemisest. Ka kodu- ja väliseesti teadlaste koostöö arendamist. Tõdeti, et arhiivide korrastamine ja hoidmine on kulukas töö.
Kultuuriprogrammi abil hoiab Eesti kontakte väliseesti keskustega. Väliseestlastele pakutakse Eesti-poolset abi ja toetust võõras ümbruses eesti keele ja kultuuri säilitamiseks. Toetust saavad näiteks meie kultuurikollektiivid sõiduks väliseestlaste juurde ja ka vastupidi.

Tagasipöördujaid üha rohkem

Viimastel aastatel on suurenenud väliseestlaste huvi Eestisse elama asumise vastu. Rahvuskaaslaste programmi kaudu antakse mitmekülgset abi tagasipöördujatele ja Eestisse elama asuvatele eestlastele, alates rahalisest kuni mitmesuguse nõustamiseni, keeleõppest dokumentide kordaajamiseni jne.
Kaks päeva kestnud konverents oli ka hea koht isiklike suhete loomiseks ja uute tutvuste sõlmimiseks. Osavõtjate sõnul oodatakse huviga järgmist. Seni jääb loota, et kõige enam jutuks olnud veebikeskkonna korrastamine, uute infoportaalide loomine, andmebaaside ja infolehtede üllitamine saab jätkuks kõneldule. Rahvuskaaslaste programmi järgmise osa (2009–2013) koostamine jätkub.

Tiiu Pikkur

Rahvuskaaslaste programm
on välja töötatud väljaspool Eesti vabariigi territooriumi elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks aastatel 2004–2008. Programmi täitmine jätkub järgnevatel aastatel. Ligi 14 protsenti eestlastest elab väljaspool Eestit. Kõige suurem eestlaste kogukond elab endise Nõukogude Liidu aladel.

• Põhieesmärk on elujõuliste väliseesti kogukondade väljaselgitamine ja nende järjepidev toetamine. Kohtades, kus eestlaste osakaal on vähenemas, seatakse eesmärgiks ajalooliste ja kultuuriliste andmete säilitamine arhiivides.
• Ülesanne on lõpetada ajalooline lõhe endise Nõukogude Liidu aladel ning lääneriikides elavate eestlaste vahel.
• Peetakse vajalikuks eesti organisatsioonide või Eesti riigi omandis oleva kinnisvara säilitamist, samuti kohustub riik tähistama ja hoidma korras eestlastega seotud paiku ja mälestusmärke.
• Toetatakse väliseestlaste kirikute ja kogudusehoonete korrastamist ning eestikeelsete jumalateenistuste võimaldamist. Eesti pakub oma abi ka kirikuhoonete omandiküsimuste lahendamisel.
• Oluline on Eesti tutvustamine väliseestlaste seas. Selleks saadavad Eesti saatkonnad ja esindused kohalikele eesti kogukondadele raamatuid, ajalehti, videokassette ja laserplaate, vajadusel hangivad välisesindused vajaliku tehnika. Riik toetab kogukondade Interneti-ühendust, et eestikeelseid raadioprogramme oleks võimalik kuulata Internetist.
• Eesti peab programmi kohaselt tutvustama väliseestlastele Eesti kodakondsuse saamise ja taastamise võimalusi. Tuleb toetada kodakondsuse andmist väljaspool Eestit elavatele eestlastele.
• Eestisse tagasi pöörduvate väliseestlaste Eesti ühiskonda sulandumiseks tuleb neid nõustada ning võimaldada neile täiendus- või ümberõpe ja sotsiaaltoetused.