Elektrihind paneb mõtlema ja lahendusi otsima

Aasta algas kogudustele nörritavalt, sest kuigi maakirikuid ei köeta, halvab kõrge elektrihind koguduste tööd. Pastoraadid tahavad kütmist ja kahe- või kolmekordne hinnatõus pole kellelegi kerge kanda.

Kui koguduse elektri eelarve on aastas 2400 eurot ja saabunud elektriarve on ootamatult 593 eurot, saaks kogudus elektrit tarbida vaid ühe kvartali. Nii on või oleks Võrumaal Urvaste kogudusega.

Jumalik ettehooldus

Arve oli just nii suur, ent kuna pastoraadis oli aastaid sügistalvisel hooajal külm, õpetaja Üllar Salumets olnud 25 aastat ka kütja ametis, oli koguduse juhatus ja nõukogu kaalunud juba pikalt oma katlamaja ehitust. Pastoraadis on küll ilusad valged kahhelahjud, ent amortiseerunud. Kogudusel oli õnneks katla ostmiseks oma vahendeid ja võlgu selleks ei pidanud võtma. Vald lisas koguduse 12 000 eurole kolm lisaks. Nii otsustati ehitada kogudusele oma katlamaja ja paigaldada pastoraati põrandaküte. 

Nüüd ongi kõrvalhoone keldrisse saanud katlamaja, juhatuse esimees Taavi Serv seadis ise katla üles ja tegi vajalikud keevitustööd. Ja õpetaja õnnistas 14. novembril vastse katlamaja sisse. Katel kasutab hakkepuitu, sügisel oli kogudusele kingitud ka võsahunnik, mille juhatuse esimees ise ära hakkis. Seda siis praegu kütteks kasutatakse. Edaspidise kohta ütleb õpetaja, et kogudusel on puitu omast käest võtta. Järgmiseks talveks teatakse seda varuda. Aga ta arvab, et kogudustel on üldiselt kõige õigem pöörduda tuule- ja päikeseenergia poole.

„Praegu töötab see asi ilusasti,“ ütleb õpetaja ja lisab, et uuele küttesüsteemile püütakse üle viia kogu pastoraat. Vald on juba andnud tööde jätkamiseks 1500 eurot. Kokkuhoiule mõeldes praegu kiriku välisvalgustust ei kasutata, sest olulisem on inimesed soojas hoida, ollakse Urvastes veendunud.

Lootust on

Konsistooriumi kantsler Andrus Mõttus ütleb, et nii nagu Urvaste kogudusel, on suurel osal kogudustest sõlmitud elektrileping konsistooriumiga. Ühise lepinguga oli kõigil lootus saada elektrit madalama hinnaga. Kui alul nägi leping ette fikseeritud tasu ja aastate eest tundus hind elektri eest liiga kallis, vahetati paketti. 

Sestpeale on saanud need paljud ühise lepinguga liitunud kogudused Eesti Energialt elektrit börsihinnaga.

See, et elekter oli detsembris ootamatult kallis, pole uudis kellelegi. Küsimusele, mida teha, ei ole vastust ka kantsleril. Kindel on, et igal ajal soodsamat hinda saada pole võimalik. 

Kui läinud kuu arvet vaadata, on olukord muidugi muret tekitav. Nõutu on ka kantsler, kes soovitab targematel talle parem variant välja pakkuda. Siiski ei ole Andrus Mõttus lootust kaotanud, et elektri hind langeb ja kogudustel läheb selle võrra lihtsamaks. 

Valitsuse poole on kõrge elektrihinna tõttu pöördunud Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop Andres Põder, kes palub valitsusel energiakulude hüvitamise meedet välja töötades arvestada koguduste vajadustega. 

On ju koguduste majanduslik olukord halvenenud seoses koroonaga: jumalateenistuste puudumise või sellel osalemise vähenemise tõttu on vähenenud kogudustele tehtavad annetused.

Oma kirjas märgib Põder, et küttevõimaluste äralangemise tõttu on juba praegu oht, et suurenev niiskustase kahjustab kirikutes olevat üldrahvalikku muinsusvara.

Eesti Energia tuli vastu

Räpina koguduse omandis on peale kiriku veel pastoraat, diakooniamaja ja hooldekodu – detsembri arve elektri eest oli enam kui 5000 eurot. Suurt summat on siiski tõenäoliselt kahandanud fakt, et pastoraadis on maaküte. 

Õpetaja Urmas Nagel täpsustab, et selleks on maha pandud kolm kilomeetrit torusid. Hooldekodu ja diakooniamaja küte on aga täielikult elektril, põhitarbija on kahtlemata hooldekodu.

Õpetaja Nagel ütleb, et kuna suur arve oli probleem, pöördus hooldekodu juhataja Ene Mölder kantsleri ja Eesti Energia poole. Nagel on tänulik, et mõlemad olid abivalmid ja ta võis börsipaketi vahetada fikseeritud paketi vastu, mis peaks elektriarvet vähendama kaks-kolm korda.

Kuigi jaanuaris tõsteti hooldekodu kohatasu, ei saa seda lõputult teha. „Sel pole arutluse kohtagi,“ lisab ta ja täpsustab, et kohatasu maksimum on riiklikult fikseeritud. „Õnneks oleme hooldekodu tarbeks saanud koroona ajal toetust sotsiaalministeeriumi kaudu,“ sõnab ta ja lisab, et just mittetulundusühingud, kes elavad annetustest, on praegu sattunud suurema löögi alla.

Elektrihinna tõus näitab, et vajame elus rohkem paindlikkust. Samas näeb Nagel, et kuna inimesed reaalselt kolivad maalt linna, läheb elu veelgi kallimaks ja ees ootavad viletsamad aastad. 

Kui Räpina kogudusel on praegu elujõudu probleemidega hakkama saada, siis nii optimistlik ei ole ta mõeldes Mehikoorma kogudusele, mida hooldajaõpetajana teenib.

Rita Puidet