Elu Jumala tahtmise järgi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 29. september 2010 Nr 38 /
«Õndsad on need, kelle meel on puhas, sest nemad näevad Jumalat» (Mt 5:8).
Järgnevates Eesti Kiriku numbrites avaldame lugusid kristlikest müstikutest. Kes nad olid ja kes nad on? Müstikud otsivad kirglikult Jumalat ja leidnud Ta, on nad harmoonilises ühenduses Jumala, kiriku ja inimkonnaga, kõige looduga ja iseendaga. Kristlikud müstikud toetuvad Piiblile. Läbi ajaloo on neid olnud palju, meie tahame tutvustada neist tuntumaid.
Müstikuid on olnud nii ida- kui ka läänekirikus, nii juutide kui ka muslimite seas. Kõiki neid ühendab Jumala armastus ja tundmine, et Jumal on lähedal, on neis. Ja nagu meiegi oma kirikus laulame armulaual: Jeesus, maa ja taeva Looja, tahab su sees aset teha!
Jah, näha Kristust tähendab näha Isa (Jh 14:19). Kuulda Teda tähendab kuulda Isa (Lk 10:16). Tunda Kristust tähendab tunda Isa ning see Isa ja Poja tundmine on igavene elu (Jh 17:3). Armastada Kristust tähendab, et Isa armastab sind, tähendab, et Jumal ilmutub kui Jeesus, kes on armastus (Jh 14:21; 1Jh 4:8). Jeesus lubas, et need, kes usuvad Temasse, saavad Temaga üheks ja Isaga üheks. Nad kogevad jumalikku armastust, mis oli Tema ja Isa vahel, et nemadki on üks, nagu Jeesus ja Isa olid üks (Jh 17:21). Ja kui me oleme Kristusega üks ja Isaga üks, siis saame uueks looduks, kui Jumal seda tahab.
Martin Luther hindas väga kõrgelt teost «Saksa müstika», mille on eesti keelde tõlkinud Kalle Kasemaa. Ja protestantide hulgas oli mitmeid tublisid müstikuid, kellelt on meil õppida.
Alustame Gerhard Tersteegeniga, kellelt on ka meie lauluraamatus kauneid laulusõnu.
Tersteegeni nõuanne on lihtne: Sa oled Jumala laps. Jumala loomus on sinus. See on aga kaetud pilvedega. Tõmbu eemale välistest asjadest. Palveta ja sa saad ühenduse Jumalaga, oma allikaga. Unusta ennast. Unusta oma isekad soovid. Vaata Jumalale. Sure oma tahtele. Ela Jumala tahtmise järgi ja sa saad tundma tõelist elu.
Gerhard Tersteegen sündis Moersi linnas. 1702. aastal läks see linn Preisimaa alla, nii et muutus protestantlikuks enklaaviks, mida ümbritses katoliiklus. Gerhardi isa suri, kui laps oli kuueaastane.
Tersteegen õppis gümnaasiumis, omandas heebrea, ladina, kreeka keele. Ta oskas prantsuse ja hollandi keelt ning muidugi emakeelena saksa keelt. See võimaldas tal hiljem koostada kolmeköitelise ülevaate pühadest inimestest. Tersteegen oli algul kaubanduses tegev, siis aga hakkas kangruks. Elas väga kasinalt, üksi. Tema söögiks oli ainult piim, jahukört ja leib. Elas askeetlikult.
1724. aastal tabas teda usuline kriis, mis lõppes valgustamisega. Tersteegen kirjutas omaenda verega testamendi, milles tõotas kuni surmani ustavalt Jumalat teenida. Mõne aasta pärast hakkas ta jutlusi pidama. Üha enam inimesi kogunes teda kuulama, hiljem lausa sadu, nii et ta pidi jutlustama vabas õhus. Tema juurde tuli usklikke kogu Euroopast.
Tersteegen loobus nõrga tervise tõttu kangrutööst, elatus annetustest ning pidas kirjavahetust paljude inimestega üle Euroopa ja kirjutas ka Ameerikasse. Ta oli tõeliseks hingehoidjaks, tihti palvetas ta haige juures öö otsa ja oli palju neid, kes said terveks.
Gerhard Tersteegen oli väljapaistev luuletaja, tema vaimulikud hümnid on kaunid ja vägevad. Samuti andis ta raamatuna välja vaimulikke kõnesid. Need levisid väga laialt, laulude raamatut on korduvalt uuesti trükitud ja ka meie lauluraamatus on tema laule.
Tersteegen suri sõprade keskel ja tema mõju järeltulevatele põlvedele, eriti pietistidele, oli suur.
Gerhard Tersteegen kirjutab: «Jumala ligiolu saladust usuvad tegelikult vähesed, kuid olge kindlad, et kui igaüks usuks seda, siis oleks kogu maailma täis pühakuid ja maa peal Paradiis. Palvetage, et võiksite Jumalat tunda ja Ta oleks tegev teis ja seega Tema jumaliku ligiolu valgus hajutaks teist tavapärase inimliku pimeduse. Ei ole midagi tähtsamat, kui armastava Jumala ligioleku teostamine.»
Ja meie kirik laulab Tersteegeeni laulu:
Ma kummardan Sind, Armuvägi,
mis Jeesuses end ilmutand.
Ma astun armastuse ligi,
mis põrmu peale halastand:
mu omast mõte ära kaob
ja armumerre üksi vaob. (…)
… et sõna, töö ja terve elu
siis kuulutaks Su nime ilu!
Issand, ülenda Gerhard Tersteegeni hinge ning ole meiega oma helduses ja halastuses!
Jaan Tooming
6.9.2010. M.I.A.