Elujõu kongressi ettekanded on kogumikus

Eesti II elujõu kongress toimus 29. juunil Tartu Maarja kirikus dr Jaak Uibu korraldusel. Kongressi algust ja lõppu markeerivate kirikukellahelinate vahel kuulati tosinkond ettekannet eri valdkondade asjatundjatelt ning päeva krooniks koostati pöördumine eestlaste edasikestmise tagamise kohta.

Kongress on järelvaadatav: https://tartu.postimees.ee/8047312/jarelvaadatav-teine-eesti-elujou-kongress-keskendub-rahvuse-pusimajaamisele

Eelmine sama nimega sündmus toimus 1999. aastal, tuletab kogumiku järelsõnas meelde kogumiku toimetaja Avo-Rein Tereping ning märgib, et sellest on möödas pea veerandsada aastat. Ta nendib, et tänaseks on sündimus langenud kõigi aegade kõige madalamale tasemele.

Metseen Aino Järvesoo toel

Kogumiku järelsõnas tsiteeritakse elujõu kongressi idee algatajat ja organiseerijat meditsiinidoktor Jaak Uibut: „Kongress on vajalik avalikkuse kaasabil kriitiliste muutuste kindlakstegemiseks ja nende korrigeerimiseks lahendusteede otsimisel ühiskonnas. /…/ Vaja on panna piir eesti rahva kidumisele /…/ Lasteta Eesti on nagu hääletu kevad.”

Just sündimuse drastilist vähenemist tänases Eestis nimetatakse kogumiku järelsõnas elujõu kongressi kokkukutsumise põhjenduseks. Täpsustatakse, et kui elussündide koguarv Eestis oli 1990. aastal näiteks 22,3 tuhat, siis 2022. aastal oli see arv peaaegu kaks korda väiksem – vaid 11,6 tuhat.

Eesti II elujõu kongressi läbiviimiseks kasutati Aino Järvesoo pärandi rahalist abi metseeni soovi kohaselt – üritus teenigu sündimuse suurendamise ülesannet.

Sündimus kui rahva tervise näitaja

Kongressi korraldaja dr Uibu paigutab rahvuse elujõu küsimuse kultuuri avaramasse konteksti. Ta seob kongressi toimumise faktiga, et just tänavu suvel möödus 155 aastat Eesti esimesest üldlaulupeost siinsamas Tartus ning on sümboolne, et just Tartu Maarja kirikus, kus tollase laulupeo proovid toimusid, peeti sel aastal elujõu kongress.

Sissejuhatavas sõnavõtus märkis Jaak Uibu, et ülikoolilinna Maarja kiriku saatus on sarnane eestlaste käekäiguga – purustused, ümberkorraldus ja taastamine ning algsesse sisusse jõudmine.

Jaak Uibu selgitab, et kongressi toimumisele eelnes pinev mõttetöö teemaseminaride raames kümnes valdkonnas. Teemaseminaride töö tulemus on sõnastatud infokirjadena, mis lisaks kongressi ettekannetele on ära trükitud kogumikus. Kongressi ettevalmistavad seminarid keskendusid sündimuse kui rahva tervise tähtsama näitaja küsimusele.

Erinevate valdkondade vaates

Kogumikku köidetud 12 ettekande autorid on väga erineva eluvaldkonna esindajad. See ongi kongressi korraldaja seisukoht – vaagida elujõu teemat, kitsamalt sündimuse küsimust erinevatest aspektidest lähtuvalt.

Teiste erialade seas saab teoloogiliseks vaateks sõna teoloogiadoktor ja vaimulik Randar Tasmuth. Kirikuleht avaldab EELK Usuteaduse Instituudi professori ettekande „Usk kui elujõu allikas eile, täna ja homme” järjeloona alates septembrikuu teisest lehenumbrist (ilmub nr 33, nr 34, nr 35 ja nr 36).

Sündivuse kui rahva tervise ning rahvuse elujõu küsimusele vaadati majanduslikke, kultuurilisi, tervishoidlikke, keskkondlikke, kasvatusteaduslikke, õiguslikke jt teemasid avades.

Lõimena jookseb läbi ettekannete mure eesti rahva edasikestmise pärast. Leitakse, et nii enam edasi ei saa ja midagi tuleb tõesti muuta. Mõtte, sõna ja teoga.

„Kui rahva püsimine on põhiseaduse eesmärk ning vabadus ja õigus on tõesti alusväärtused, siis kaasneb väärtuste omaksvõtuga paratamatult vastutus ühiskonna ja riigi kõikidel tasanditel,” toonitab oma ettekandes usuteadlane Randar Tasmuth.

„Peaksime kriitiliselt hindama, kas senine reeglistik tagab selle, et kõigi riigielu otsuste juures jälgitakse põhiseaduse preambulis kirjapandut,” manitseb jurist Arvo Junti, kes analüüsis Eesti õigusruumi konaruste mõju demograafilistele protsessidele.

„Hüpoteetiliselt on kõnelused kasvatusest lakanud samaaegselt, kui muutus ebakindlaks usk tulevikku. Jõudu, usku ja lootust andnud seosed on katkenud. Kui otsida, kus võiks veel leida lootust, siis jõuame kasvatuse juurde – seda teed, mis meid siia tõi, ei peaks me enam käima. Milline oleks uus tee?” ärgitas edasi mõtlema kasvatusteadlane Tiiu Kuurme ettekandes „Kasvatuse osa inimeseks kujunemisel”.

Kogumik Eesti II elujõu kongressil ette kantud ettekannetega on saadaval lugemiseks hästivarustatud raamatukogudes.

Eesti Kirik