Elva kiriku kivikatus on pühitsetud

1. oktoobril toimus Elva koguduse pühapäevane armulauaga jumalateenistus tavatul kellaajal. Et ka kaugemalt tulijad jõuaks kiriku katuse pühitsemistalitusele, selleks alustati kell 14 pärastlõunal.

Kivikatusega Elva kiriku taustal on (vasakult) kohaliku koguduse õpetaja, abipraost Vallo Ehasalu, Valga praostkonna projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa ja Valga praost Mart Jaanson. Tiit Kuusemaa

Nädalapäevad väldanud kalendrisügis näitas pühapäeval tujukamat palet – päikesesära vaheldus vihmahoogudega ning ühe hetke tuulevaikusest võis järgmine silmapilk paisutada arvestatava puhangu.

Puid-põõsaid sasivad iilid käisid tantsisklemas ka Elva mändide alla rajatud pühakoja katusekividel. Otsekui uurides, kas nood ikka püsivad. Kui tuule näpud kivide tagant pidet ei leidnud, oli platsis vihmahoog. Et omaltki poolt ehituskvaliteedile hinnangut anda – kas uus katus ikka peab vett?

Pühitsemiseks valmis katus läbis eksami loodusjõudude ees veatu tulemusega – ei logisenud ükski katusekivi ega lubanud liited vihmaveel kotta teed leida.

Jumal annab annetajate kaudu

1978. aastal paigutatud eterniitkatus oli kogudusel plaanis ammugi uue katusekatte vastu välja vahetada. Aastaid pidurdas head tahet aga puuduv ressurss. Mõtte tõmbas käima tänavu riigi eelarvest laekunud rahasüst.

Nii nagu kirikuleht kevadel kirjutas (vt 19. aprilli Eesti Kirik), eraldas riik muinsuskaitseameti kaudu Valga praostkonda kuuluvatele ja Elva valla alale jäävatele neljale kirikule kokku 551 929 eurot. Elva kirik sai sellest 96 270 eurot. Omaosalusena tuli juurde panna ca 10 000 eurot. 8000 õnnestus leida, aga 2000 tuleb veel otsida.

„Väga palju imelisi annetusi on tehtud. Paljud soovivad jääda anonüümseks,“ räägib koguduse lastetöötegija ja juhatuse liige Kristiina Lõhmus. Ta märgib, et oli neidki linlasi, kes, olemata ise koguduse liikmed, siiski soovisid oma osa kiriku katuse kordategemiseks anda. Nad tunnevad, et just korda tehtud linnakirik aitab kogukonnatunnet hoida. Palju aitas kaasa artikkel kohalikus lehes, milles selgitati vajadust saada kokku omaosalus. „Õpetajale tuldi lausa tänaval ligi ning anti käest kätte raha kiriku toetuseks. Saadi aru, et me ise peame panustama, keegi teine ei saa seda meie eest teha. See andis küll imelise tunde ja aitas kogudusel ka kokku hoida,“ kinnitab Kristiina Lõhmus ja lisab, et toreda panuse andis Elva taaskasutuskeskus, kes spetsiaalselt Elva kiriku katusetööde heaks korraldas kampaania, kus kahe päeva müügitulu anti edasi kogudusele.

Eterniit asendati katusekiviga

„15. juulil alustasime siin tellinguid üles pannes. Hakkasime vana eterniiti maha võtma. Sarikaid sai natuke parandatud, osa neist oli mädanenud. Uus roovitus sai paika, siis aluskate ning edasi juba kivikatus peale,“ annab Eesti Kirikule tööde praktilisest poolest ülevaate töid teinud ehitusfirma Edepol OÜ töömees Marko. Äsja lõppenud jumalateenistusel on ta võtnud vastu koguduse tänu. Ta tegi seda oma kolmeliikmelise meeskonna nimel. Küsimusele, mille poolest eristub kirikule katuse paigaldamine mis tahes teisele hoonele katuse panemisest, vastas nii: „Hoone on hoone, aga kirik on kõrge ja see nõuab erilist lähenemist.“ Ta selgitab, et kui ehitajad oleks katuse materjaliks praktilistel kaalutlustel valinud pleki, siis muinsuskaitse soovitus oli valida kivi, mis oli ka enne eterniiti Elva kiriku katusematerjaliks: „Suurte puude all kipub katus sammalduma. Ka endine eterniit ei olnudki nii väga katki, aga oli väga sammaldunud. Plekk on libe ja sammal libiseb, aga kivi peale jääb püsima.“ Ta nimetab, et katusekatte alt leitud mädakolded võisid olemas olla juba enne eterniitkatuse paigaldamist.

Töid jagub tulevikuks

Pärast jumalateenistust kutsutakse kõiki kirikulisi kohvilauda. Koguduse juhatuse esimees Stefan Groote räägib praostkonna projektijuhi Miina-Liisa Kuusemaaga järgmistest pakilistest töödest ning sellest, kuidas nende tegemiseks rahastust saada. Groote on nõus, et katusetööd olid väga olulised, aga lisab, et ka elektrisüsteem on kehvas seisus ja vajab kindlasti lähiajal uuendamist. Kuusemaa nimetab ka kiriku uksi-aknaid, samuti torni: „Valmistume taotlusteks ja oleme juba küsinud pakkumisi. Tornitööd kujunesid ehmatavalt kalliks. Torn ise on ju väike, aga mädakoldeid on seal palju,“ räägib ta ja täpsustab, et eesootavate tornitööde maksumuseks kujunes u 60 000 eurot, millest 6000 tuleb omanikul ise välja käia.

„Loodame, et Jumal annab annetajate kaudu,“ märgib projektijuht Kuusemaa ja on nõus, et Elva kogudus on olnud tubli: „Katusetööde 10 000 euro suurusest omaosalusest saadi 8000 kokku ja 2000 on veel vaja korjata. Katusetööde kogumaksumuseks kujunes u 109 000 eurot.“

Tulevikku vaatab ta lootusrikkalt, sest järgmisel aastal laieneb Leaderi meede Elva linnale, mille alt on lootust toetusrahastust saada. Ta on kindel, et lähema viie aastaga saavad Elva kirikus tehtud kõik praegu pakilisteks nimetatud tööd.

Jumalasõnaga töödele pitser

Jumalateenistusel tuletas pastor loci Vallo Ehasalu meelde usuisa Martin Lutheri sõnu, et pühitsemiseks võiks pruukida ka mitu pange vett, aga kui seda ei tehta ilma jumalasõnata, on kõik tulemusteta. Jumalasõna aitasid sel pühapäeval Elva kirikus jagada veel Valga praostkonna praost Mart Jaanson ja diakon reservis Tiit Maasikmäe. Teenistusel esinesid ka kohaliku koguduse koor Edith Groote juhtimisel ja naaberkogudusest Puhjast külla tulnud kirikukoor Dionysius Meelis Roosaare juhendamisel. Teenistuse alguses laulis Meelis Roosaare dirigeerimisel Elva-Puhja ühendkoor.

Liina Raudvassar