Ema ja Issanda nimel

18. detsembril kaitses doktoritöö Nõo koguduse õpetaja ja Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi lektor Mart Jaanson.

Doktoritöö kandis pealkirja «Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelse normteksti grammatiline, teoloogiline ja muusikaline liigendamine», juhendajad olid dots Urmas Petti Tartu Ülikoolist ja prof Mart Humal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.
Tegemist on mitmekülgse interdistsiplinaarse tööga, mis analüüsib ühte kiriku- ja muusikaloo olulisemat teksti, Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistuse ladinakeelset normteksti (NCL) kolme distsipliini – grammatika, teoloogia ja muusika – vaatenurgast.
NCLi alusel on komponeeritud hulgaliselt muusikateoseid, missa Credo-osi. Muusikalise analüüsi aluseks on töös valitud Arvo Pärdi (snd 1935) kolm NCLile komponeeritud teost: «Missa syllabica» (1977) ja «Berliner Messe» (1990/2002) Credo-osad ning «Summa» (1977). Doktoritöö on kirjutatud kiituseks kolmainu Jumalale ja oma ema mälestuseks.

Arvo Pärdi palve
Teoloogilise ja muusikalise kõrgharidusega värske doktor põhjendab teema ja teaduskonna valikut järgmiselt: «Lõpetasin 1999. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja töötan vaimulikuna, seetõttu otsustasin töö kirjutada usuteaduskonnas. Teemavaliku algimpulsiks sai 2004. a Arvo Pärdi palve, et uuriksin mõnda tema teost. Soovisin algselt teksti kaudu Pärdi muusikat analüüsida, siis keskendusin enam tekstile ja hakkasin seda vaatlema muusika kaudu.»
Töö eesmärgiks oli koostada abivahend muusika loojaile, tõlgendajaile, kuulajaile ja mõtestajaile NCLi paremaks mõistmiseks. Kahtlusele, et äkki teoloogid ei mõista doktoritöö muusikateoreetilist osa, vastab Jaanson, et jah, arusaamiseks peaks noodikirja tundma. Samasugust nõutust võib muusikainimestele põhjustada töö teoloogiline osa. Juhendaja dr Urmas Petti hinnangul on kahekordne pädevus, muusikateoreetiline ja teoloogiline, haruldane isegi maailma mastaabis.

Kolme vaatenurga võrdsus
Töö originaalsus seisneb esiteks selles, et NCLi on uuritud võrdselt grammatika, teoloogia ja muusika kaudu. Eestis sellist uurimust varem tehtud pole ja doktoritöö oponendi, Ameerika Katoliku Ülikooli professori dr Tarmo Toomi arvates tuleks sellist panust humanitaarteadusesse hinnata kõrgelt ja vähemalt töö mõned osad tõlkida teistesse keeltesse.
Ehkki kaitsmisel oli enam juttu töö muusikalisest osast, rõhutab Jaanson kolme vaatenurga võrdsust. Doktoritöös muusika ei domineeri. Jaanson, kes peab grammatika võlu suureks, on veidi kurb, et doktoritöö grammatilist osa peaaegu ei oponeeritud, klassikalise filoloogi pilk jäi puudu.
Teiseks töö vooruseks on Pärdi kolme muusikateose põhjalik uurimine. Jaanson ei nõustu, et Pärdi looming on raskesti analüüsitav: «Kõige õigem on seda teha teksti kaudu. Ma ei lähene Pärdi muusikale metafüüsika abil, vaid püüan selgelt analüütiliste vahenditega, teksti kaudu näidata, et Pärdi muusika tugineb grammatikale, eriti foneetikale – silpidele ja sõnarõhkudele. Oma muusika struktuuri ehitab ta üles grammatika abil. Samas arvestab Pärt neis teostes üsna palju ka teksti teoloogilist liigendamist.»

Muusika teeb oluliseks sõna
Jaanson on veendunud sõna ülimuslikkuses muusika suhtes. Teatavasti arvab Pärt midagi sarnast, ent selle veendumuse juurde jõudis töö autor ise: «Tean, kui tähtis on muusika muusiku jaoks. Ent arvan, et õndsaks läbi muusika ei saa. See, mis teeb õndsaks, on Jumala sõna.» Jaansonit häirib romantiseeritud kujutlus muusikast kui erilisest meediumist, mis vahendab Jumalat ja inimest. Tema hinnangul on tegu tavalise käsitööga. Muusika müstifitseerimist peab ta valeks. Muusika teeb oluliseks sõna. Ilma sõnata on see vaid meeldiv õhu võnkumine.
NCLile pole Jaanson ise muusikat loonud. Küsimusele, kas ta tahaks pärast uurimistööd seda teha, vastab Jaanson talle omasel tagasihoidlikul viisil, et võimatu see pole: «See on füüsiliselt ja psüühiliselt raske töö ja võtab palju aega. Praegu tahan rohkem perega koos olla ja tegelda kirikutöö erinevate valdkondadega, mis on seni unarusse jäänud, näiteks noortetöö ja kiriku restaureerimisega.»
Kätlin Liimets

Doktor Mart Jaanson
Sündinud 31.3.1966 Tartus
1992 lõpetanud Tallinna Konservatooriumi
1999 lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna
2002 kaitses Eesti Muusikaakadeemias magistritöö
2003 ordineeriti EELK õpetajaks