Ema Margit peab olema tegus

Margit Lail (41), Kanepi koguduse õpetaja, on seitsme alaealise lapse ema. Kuidas ta suudab toime tulla kahe piisavalt raske ülesandega? Sellist küsimust ta endale ei esitagi: lihtsalt peab. Ja tulebki.

Liisa on 17, Peeter 16, Karoliine 14, Mattias 12, Marie 8, Anette on 2aastane ja pesamuna Adeline 11 kuud vana. Ema Margiti tööpäevad käivad kohustuste taktis.

Ehk on Margiti valikuid mõjutanud see, et ka tema ise on paljulapselise pere vanim õde. «Üks õde on 11 ja teine 12 aastat noorem, võib-olla sellepärast on elu suures peres mulle harjumuspärasem. Lapsed on mulle alati meeldinud.» Teadlikult paljulapselise ema rolli ta küll taotlenud pole. Nad on tulnud Jumala tahtmist mööda.

Margitile on usukeskne maailmavaade kaasa antud kodunt, perekonnast. Vanaisa Armand Leimann oli Rõuge kirikuõpetaja ajal, mil vaimulikust elust Jumalas Eestis eriti avalikult ei räägitud. Repressioone enam polnud, kuid paljude inimeste usu või religiooni küsimused kirikusse ei jõudnud. Jäi ehk pelk kombetäitmine…

Tegelikult tahtis Margit, kes enne abiellumist kandis Noole nime, lapsest peale arstiks saada, selle kavatsusega astus ta Tartu ülikooli, töötas Tartu psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas.

Vahepeal tuli ikkagi võtta akadeemilise aastaga aeg maha, kahe lapsega läks koormus suureks. Samal ajal suri vanaisa. Vaimulikud küsimused olid teravamalt esile kerkinud. «Kuidagi need asjad langesid ikkagi kokku,» ütleb Margit. «Kui läksin 1992. aastal Usuteaduse Instituuti üldisele teoloogiakursusele, siis polnud mul kavatsust arstiõpinguid pooleli jätta, oli vajadus teadmisi täiendada, mitte eriala vahetada.» Kursus pidi vältama poolteist aastat.

«Too mulle oma sukad, Anette!»

Paljude väikeste laste ema saab harva keskenduda pikalt ühele mõttele või tegevusele. Et ohjata olukorda, peab mitu meelt korraga töös olema. Rääkides hüpitab ta pisitütart Adelinet, suunab Anette sukki tooma, vaatab, kus keskmised lapsed on, ja mõtleb, mida vastata küsijale.

On üks hea ütlemine: tee ainult neid asju, milles oled sina asendamatu. Mida sa ei saa delegeerida. Ema peab suure pere juhtimisel sellest lähtuma, olema juht, kes korraldab tegevusi ja vaatab, et asjad kulgeksid. Kõigil on oma ülesanded, nädalavahetustel, kui emal kogudusetöö, peavad suuremad lapsed majapidamist juhtima.

Õpetajarollis on Lailide peres isa Peeter. Margit: «Kui vanemad lapsed kooli läksid, õppisin mina UIs ja isal tuli paratamatult juhendada nende kooliskäimist. Nii see välja kujunes ja jäi.»

Koguduses tuleb teha erinevat tööd

Matuseid on palju. Eestlane soovib kiriklikku matust sageli ka siis, kui pole olnud oma maisel teel ristitudki. Aga ka lapsi ristitakse, Kanepis igal aastal jälle natuke rohkem kui eelnevatel. Tahetakse andmeid esivanemate kohta. Seda osa paiga ajaloost teab koguduse õpetaja. Tänapäeval põhinevad leeritunnid suures osas e-õppel. Seda tööd peab nädala sees tegema.

Margit: «Teatud mõttes on see lisakoormus, kirjutan mitu kirja, selle asemel et leeritunnis kõigile üks kord rääkida. Aga eestlane, ka noor, tahab suhelda üks ühele, nii avaneb ta paremini, meie kontakt on lähedasem ja e-postis avanevad leeriõpilased rohkem, kui nad seda ühiskoolis võib-olla teeks.»

Ka hingehoiuga tuleb tegelda, õpetajal peab iga abipaluja jaoks aega leiduma. Kõige kõrvalt jätkab Margit veel õpinguid TÜ usuteaduskonnas religiooniantropoloogia magistriõppes.

Muusika aitab

Praegusaja maailmas ronib massi- ja rämpskultuur sisse uksest ja aknast. Saad pidevalt teada, ehkki ei taha, et lapsstaar Britney Spears tujutseb, TV muusikavideotest jääb mulje, et muud muusikat justkui polegi. Kuidas suuta sellele vastu panna, lapsi kasvatada nii, et nad ei hakkaks seebimulle tõelisuseks pidama?

Margit mõtleb. «Kolm asja. Esiteks usun, et palju aitab hea muusika kuulamine. Lastemuusikakool kujundab hea maitse ja õpetab ise muusikat tegema. Teiseks tuleb õpetada lapsi alustatud asju lõpule viima. Kui oled millegagi tegelema hakanud, ei jäeta seda pooleli. Ja kolmandaks – ei saagi vati sees kasvatada vastutusvõimet. Valiku langetamiseks peab lapsel olema mingi kogemus.» Nüüdne aeg lihtsalt nõuab orienteerumist moodsas maailmas.

Juune Holvandus

TEISED TEMAST

Tundes hästi kirikutöö eripära koos selle suure vastutuse ja pingega, imetleme Margiti jõudu ja tahet aidata inimesi igapäevatöö kaudu – seda kõike suure pere emana. Nõnda on ta eeskujuks paljudele.

Ta on osanud suurepäraselt siduda enda jaoks kaks olulist poolt – töö koguduse hingekarjasena ja üksmeelse perekonna. Printsipiaalse ja kohusetundliku inimesena esindab ta kirikut ja kogudust; armastava ja hoolitseva emana hoiab ta kodu.

Margit on ise öelnud: «Olen kogenud, kui raske võib olla selles ametis, aga selgelt ära tundnud, et niisugust rõõmu oma tööst ei ole võimalik kusagil mujal tunda.» Talle omasel tagasihoidlikul moel ei kipu ta esile, kuid suudab positiivselt ja rahustavalt mõjuda kõigile, kes temaga kokku puutuvad.

Leiame, et Margit Lail sobiks kandma aasta ema 2007 austavat nimetust.

Ühendus Naised Teoloogias