Esimene e-sinod EELK ajaloos

Kanepis toimuma pidanud Võru praostkonna sinod peeti kehtestatud eriolukorra tõttu 16. aprillil e-koosolekuna rakenduses Zoom.

Eriolukorra kontaktivaesel ajal on iga kohtumine sündmus, ka siis, kui see toimub internetis. Eriti kui tegu on praostkonna 2019. aastat kokku võtva koosoleku ehk sinodiga. Kolmetunnine e-sinod õnnestus nii tehniliselt (tehnilise võimekuse tagas Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola) kui ka sisuliselt. Osa võttis 22 sinodisaadikut 11 kogudusest, peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Joel Luhamets, kantsler Andrus Mõttus ning kiriku diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutuse juhataja Avo Üprus, kes kõneles mitmesugustes võrgustikes osalemisest hädaolukorras.

Vaimulikus sõnumis oli esiplaanil ülestõusmispühade järgne rõõm, mis ei tähendanud, et kroonviirusekriis oleks unustatud. Peapiiskop Viilma tunnustas praostkonda kui kiriku kõige innovatiivsemat, lisades: „See on üle pika aja koosolek, mis ei keskendu pandeemiale. Suurepärane on tajuda, et koroonapaanika pole jõudnud kogudusteni, et kirik on säilitanud rahu, teeb kutsumust järgides oma tööd ja oleme eriolukorras kohanenud, säilitades oma põhimõtted ja väärtused.“

Kinnised uksed ja jäneste rünnak

Kõik, mis igakevadisel sinodil tavapäraselt kavas, sai käsitletud ka virtuaalreaalsuses. Pärast Kanepi koguduse õpetaja Margit Laili alguspalvet, kus ta palus, et ülestõusmispühade rõõmusõnum võiks paista ka kõigi elu varjude keskele, võeti vastu sinodi päevakord, valiti abijuhatajaks Kanepi koguduse juhatuse esimees Peeter Lail, kinnitati 2019. aasta tulude-kulude aruanne ja võeti vastu 2021. aasta eelarve. Hääletamine toimus hääletamissedeli abil, mille saadikud saatsid meilitsi praostile.

Praost Üllar Salumets kinnitas saadikutele, et ehkki jumalateenistused on kinniste uste taha liikunud, on palve, eestpalve ja südames toimuv jumalateenistuslik elu see, mis kogudusi hoiab ja kannab. Ta nimetas aruandes 2019. aasta praostkonna tähtsündmusteks vaimuliku laulupäeva Vastseliina koguduses, lastelaagri Kanepis ja Tartu luterliku Peetri kooli filiaali ehk Jakobi kooli avamise Põlva koguduse juurde.

Ehkki liikmesannetajate (–108) ja talituste arvu vähenemine on jätkuv, on Võru- ja Põlvamaal suhtumine kirikusse valdavalt positiivne. Suurenenud on koduse armulaua jagamine ja kirikukontsertide arv, orelid on heas seisukorras, lastetöö toimub aasta ringi viies (Räpina, Urvaste, Võru, Põlva, Kanepi) koguduses ja vaeslapse rollis on noortetöö, mis toimub vaid Põlvas, Räpinas ja Urvastes (poiste jalgpallitrenn, koguduste jalgpalli karikavõistlustel II koht).

Koguduste esindajate sõnavõttudest jäi kõrva, et sisulise töö osas rõõmustatakse Võrus lastetöö üle; Räpinas uuest loengusarjast; Vastseliinas tegi rõõmu, et üle aastate soovis kohalik gümnaasium jõulujumalateenistust; Räpina ja Vastseliina koguduste segakooridel olid kontserdid Georgias ja Rootsis.

Ehitusalaselt oli 2019. aasta sündmuseks kahtlemata Urvaste kiriku katusetööde valmimine, aga ka Kanepi köstrimaja avariiremont, Rõuge kiriku küttesüsteemi ehituse algus, Mehikoorma kirikutorni konserveerimine, Pindi talvekiriku ehitus pastoraadi ruumidesse, Põlva kiriku käärkambri ja sanitaarsõlme valmimine. 

Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere ütles, et kogudusel on nüüd topeltkodakondsus, sest kirikuhoone omandiõiguse saamiseks ühineti ka Venemaa Euroopa-osa Evangeelse Luterliku Kirikuga (ELKRAS). Muret teinud Petseri eestlaste surnuaia korrastamiseks on riigieelarvest eraldatud 5000 eurot. Saadikud said ka teate jäneste rünnakust reformatsiooniaastal istutatud õunapuudele Urvaste koguduse õunaaias. Siiski kinnitas praost Salumets muigega, et reformatsiooni vaimsus elab vankumatult edasi.

Majanduslik toimetulek kriisis

Peapiiskop Viilma tänas praosti suurepärase analüütilise aruande eest ja jagas sinodilistele oma õigusreformiteemalise ettekande esitlust, ent jättis selle pidamata, keskendudes hetkeolukorrale. Möödaminnes mainis ta siiski, et põhisõnum on sama, mida esitas veebruaris konverentsil „EELK identiteet“ ehk ta teeb ettepaneku piirkonnad nimetada piiskopkondadeks, toetudes II maailmasõja eelse kiriku valikutele ja otstarbekohasusele.

Eriolukorra tõttu ka majanduslikult kannatavatele kogudustele edastas ülemkarjane, et riigi lisaeelarves on ette nähtud vahendid koguduste kahjude korvamiseks: „Toetus peaks jõudma iga koguduseni, iga vaimuliku ja allasutuseni. Millises ulatuses, peab konsistoorium veel arutama.“

Peapiiskop julgustas ka kogudusi enam veebiülekandeid tegema, viidates, et jagatava toetuse üks märksõna on tehniliste võimaluste toetamine jumalateenistuste ülekandeks: „Et suudame ekraani kaudu koos käia, loob võimalusi tulevikuks. Tänane sinodi annab selleks kindluse. Veebikogudused on osutunud rohkearvulisteks. Veebis tehtav ei asenda kirikus toimuvat, ent kui suudame pärast kriisi säilitada kontakti ka veebikogudusega, siis väljume kriisist oluliselt tugevamana.“

Kätlin Liimets

Võru praostkond

Praost Üllar Salumets, abipraost Margit Lail

Võru maakonna elanikest on 29% luterlased, Põlvamaal 23%

11 kogudust, Petseri kogudus asub Vene föderatsiooni territooriumil

8 õpetajat, 1 abiõpetaja, 2 vikaardiakonit, 2 jutlustajat

Liikmesannetajaid 2429 (2018. aastaga võrreldes –108)

Kasvasid Kanepi ja Põlva kogudus

Ristiti 123 (–43), leeritati 92 (–17), laulatati 22 paari (–9), maeti 322 (0)

2019. aasta tähtsündmused: praostkonna lastelaager Kanepis, laulupäev Vastseliina kirikus ja Tartu luterliku Peetri kooli filiaali ehk Jakobi kooli avamine Põlvas