Esimene elektrooniliselt toimunud sinod peeti Lääne-Harju praostkonnas

17. märtsil Keilas toimuma pidanud Lääne-Harju praostkonna sinod jäi COVID-19 viiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra pärast ära. Praostkonna sõnalise ja majandusaruande kinnitasid saadikud elektrooniliselt.

Enne sinodite hooaega välja kuulutatud eriolukord pani märtsi keskele planeeritud praostkondade esindusorganite koosolekute korraldajad kiirete valikute ette. Kui Lääne ja Tartu praostkonna praostid otsustasid koosolekud edasi lükata, siis Lääne-Harju praostkonna praost Jüri Vall­salu kirjutas juba 13. märtsil sinodisaadikutele, et sinod toimub 14.–17. märtsini elektrooniliselt. See tähendab, et hääletatakse e-kirja vahendusel ja päevakorras on kaks punkti: praostkonna 2019. aasta sõnalise aruande ja 2019. aasta tulude-kulude aruande kinnitamine.

Elektrooniline hääletamine õnnestus, osales 32 saadikut, puudus kolm. „Loodan väga, et selliseid eriolukordi enam ei tule, et peaksime sinodikoosoleku elektrooniliselt pidama. Juriidiliselt võib ju asjad ka nii korda saada, aga osadus jääb ära,“ kirjutas praost Vallsalu e-koosolekul osalenutele.

Väärtustatakse töötegijaid

Mahukas praostkonna sõnaline aruanne ja täiendav Skype’i-usutlus praost Vallsaluga annavad võimaluse saada ülevaade Lääne-Harju praostkonna 2019. aasta tegevusest. Tähelepanuväärne on kõikide koguduste aruannete tähtajaline laekumine. „Olen 5-6 aastat lisanud aruandesse, millal koguduste aruanded laekusid. See distsiplineerib. Kui näiteks paaril kogudusel on jätkuvalt aruanne esitamata, siis teen sellest oma järeldused. Ka sellise, et ehk ma pole oma praostitööga hakkama saanud ja amet tuleks maha panna,“ avab Vallsalu lähenemist ja lisab, et 2019. aasta oli kokkuvõttes rahulik ja kõikide koguduste juures toimetati vastavalt võimalustele ning oskustele.

Praost Vallsalu tõstab esile aruandeaastal abipraostina lõpetanud õp Annika Laatsi, kes korraldas häid õppepäevi ja vaimulike teoloogilisi kokkusaamisi pea kümne aasta jooksul. Ta on ka selles mõttes imetlust väärt, et on suutnud Risti koguduse täiesti uuesti ellu äratada. Uueks abipraostiks valiti 2019. a kevadel Rapla õpetaja Mihkel Kukk.

Ei saa ka mööda minna, et lisaks varasematele praostkonna töötegijate üldkiriklikele tunnustustele pälvis mullu Rapla koguduse juhatuse esimees Raivo Erm aasta juhatuseesimehe tiitli ja Nissi koguduse orelimängija Jaan Vaidla valiti aasta kirikumuusikuks. „Eks võiks naljatades öelda, et praostkonnas polegi enam õieti vaimulikke, keda ei ole aasta vaimulikuks valitud. Olen võtnud tunnustamise isiklikuks asjaks. Kui kiriku poolt on sellised mehhanismid loodud, siis oleks ääretult kahetsusväärne neid mitte kasutada,“ selgitab Vallsalu oma suhtumist tunnustamisse.

Mure põhikirja ja pühakodade pärast

„Meil on kaks sinodit aastas. Sügisesel oli kiriku põhikirja ja kirikuseadustiku uuendamise arutelu. Reformi tutvustas emeriitpeapiiskop Andres Põder, kes kiitis saadikuid aktiivsuse ja tehtud ettepanekute eest. Kui vormistasime praostkonna seisukohad, mida kirikukogu saadikud pidid kirikukogul kaitsma, siis teised tõmbusid minu varju, kui nägid, et sellesse väga hästi ei suhtuta, ja minust sai kirikukogul tahtmatult omamoodi opositsioonijuht. See on aga järelemõtlemist vajav teema. Sel aastal pidi peapiiskop Urmas Viil­ma selgitama reformi kulgu, ent nüüd lükkub see sügisesse,“ ei saa praost Vallsalu mööda minna teemast, mis pärast sügissinodit üldkiriklikult esile kerkis.

Praostkonna siseselt jääb silma koguduste jätkuv mure pühakodade (eriti Harju-Madise, Nissi ja Paldiski kirikud) ja muu kinnisvara korrashoiu pärast. Esile saab tõsta Hageri palvemaja kapitaalremonti, Nissi köstrimaja renoveerimist ja ajalukku läheb Saku kiriku ehituse algus. Ka Saue kogudus teeb jõupingutusi oma pühakoja ehitamiseks.

Paldiski kirikuhoone puhul jätkub koostöö kohalike ettevõtjate liiduga, et pühakoda renoveerida kogukonnakeskuseks. Samas on koguduse liikmete arv vähenenud 14ni ja koguduse aruandja on esmakordselt tõstatanud küsimuse, kas kogudust ei peaks liitma mõne teise kogudusega.

Enam on aruannetes kirjeldatud ka suhteid omavalitsustega. „Kogudused võiksid just ise otsida omavalitsustega paremaid suhteid. Osas kogudustes seda tehakse, teisal ollakse jälle justkui ootel, et omavalitsus peaks initsiatiivi näitama,“ iseloomustas praost olukorda.

Positiivsete muutuste ootel

Praostkonnas on aktiivne muusikatöö, lastetöö ja noortetöö. Üldkiriklikult väärib tähelepanu, et noortetöö toimub lausa 11-st kuues koguduses. „Kui noortel tekib oma tunnetus ja initsiatiiv, siis see kannab. Vaimulikust üksnes ei piisa. Hageris näen seda praegu. Isegi viiruse ajal on neil oma internetiklubi,“ rõõmustab praost Vallsalu, et tema teenitavas Hageri koguduses on noortetöö taastunud.

Ilmselt on eriline ka see, et kogu praostkonna liikmesannetajate arv kasvas 31 võrra. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et 2018. aastal oli vähenemine – 182. Mingit olulist muutust Vallsalu selles siiski ei näe: „2018. a vähenemine tulenes koguduseõpetajate vahetustest, uued õpetajad Harju-Madise koguduses Reet Eru ja Keilas Matthias Burghardt on väga head tööd teinud.“ Viimase sulest võib aruandes ka lugeda tsitaati „Tuleb hoida seda, mida Jumal on andnud ja õnnistanud, kuid samas olla avatud ka uutele võimalustele“. Küllap praeguses uues eriolukorra reaalsuses kõnetab see mõte enam kui tavapärases elus.

Lääne-Harju praostkonnas on netiteenistusi üle kandnud Risti ja Keila kogudus, Hageri koguduses on edukalt alanud e-leerikursus Skype’i vahendusel ja vaimulikud suhtlevad ning toetavad üksteist pidevalt praostkonna listi kaudu. Vaimulike igakuine kohtumine on aprillis plaanis virtuaalselt läbi viia.

„Eks meil ole suhteliselt väikesed maakogudused ja kõigil pole tehnilist valmisolekut ülekanneteks. Olen küll jaganud teiste salvestatud teenistusi, et koguduse liikmed saaksid nendest osa. Kirikuid hoiame praostkonnas lahti. Armulauda pole vähemasti Hageris eraldi soovitud. Inimesed on hirmul. Igal juhul vahetasime ülestõusmispühade eel kirikutekstiilid. Isegi kui väliselt justkui paastuaeg piirangute pärast kestab, siis vaimses maailmas see siiski lõpeb. Tunnetan igapidi positiivse tulekut ja arvan, et ilus ilm, mis meie ümber on, toob kindlasti ka muutuse haiguse kulgu,“ jagab Vallsalu lõpetuseks.

Kätlin Liimets

Lääne-Harju praostkond

Praost Jüri vallsalu (alates 1993)

Abipraost Mihkel Kukk (alates 2019)

Kuulub 11 kogudust

Teenivad 12 vaimulikku: 10 õpetajat ja 2 diakonit

Kokku 2133 liikmesannetajat (+31 võrreldes 2018. aastaga)

Kirikuid 9, abikirikuid 2, palvemaju ja kuulutuspunkte 5

2019. aastal ristiti 116 (+2), leeritati 89 (–10), laulatati 23 (–4) paari, maeti 214 (+6)