Et info liiguks kirikus sujuvamalt

Õp Toomas Nigola (fotol) kaitses edukalt Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudis magistritöö.

Sooviga kaasa aidata EELK sisekommunikatsiooni tõhustamisele, uuris ta, millised on suuremad vajakajäämised kiriku sisekommunikatsioonis ning kuidas oleks neid võimalik lahendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi vahendeid rakendades.

Millise eesmärgi seadsid uurimistööle ja kuivõrd suutsid selle realiseerida?
Magistritööd kavandama hakates olid esialgsed plaanid laiemad sellest, mis lõpuks paberile jõudis. Algne soov oli välja selgitada kiriku sisekommunikatsiooni olukord ning leida lahendused võimalikult paljudele probleemidele. Paraku on magistritöö piiratud mahuga ja selle raames kogu maailma päästa ei õnnestu. Nii jäigi fookus viimaks e-lahendustele, mis võiksid parandada kiriku sisekommunikatsiooni. Usun, et lõpptulemus on niisugune, mida saab kasutada. Nähtavasti nõustus sellega ka kaitsmiskomisjon, sest tööd hinnati parima võimaliku hindega.

Miks just e-lahendused?
Esiteks tuleb võimalike mitmetimõistmiste vältimiseks muidugi täpsustada, et juttu ei ole kiriku ümberkolimisest küberruumi või silmast silma suhtluse likvideerimisest, vaid ikkagi sellest, kuidas tehnoloogiate võimalusi ära kasutades tagada kiriku töötegijate õigeaegne informeeritus.
E-lahenduste kasutamise poolt räägib mitu asja. Esmalt hajutatud struktuur, kus konsistoorium, kogudused ja allasutused töötavad tihti erinevas rütmis ning üksteisest kaugel, ajades ometi ühist asja ning vajades selleks ühtset inforuumi. Kiriku töötegijatel on olemas ka suutlikkus e-lahenduste kasutamiseks. Samas on e-lahendused, näiteks siseveebid, ühisloometarkvara, suhtlusrakendused jmt, viimastel aastakümnetel hoogsalt arenenud ning saadaval on palju võimalusterohkeid tööriistu.

Milles tajutakse EELK sisekommunikatsioonis vajakajäämist kõige selgemalt?
Kõige läbivam teema oli ühtse kalendrisüsteemi puudumine. Seda nimetasid probleemina kõigi juhtimistasandite esindajad kogudusevaimulikest kirikuvalitsuse liikmeteni välja. Niisugune kalender peaks hõlbustama töö koordineerimist kogu kirikus ning olema hõlpsasti kasutatav ka nutiseadmetega.
Kokkuvõtlikult võib nimetada veel vajadust erinevate infosüsteemide omavahel integreerimiseks ja kogutud andmete automatiseeritud analüüsiks. Näiteks võiks koguduse statistiline aastaaruanne osaliselt automaatselt moodustuda aasta jooksul dokumendihaldussüsteemis registreeritud protokollide ning siseveebi liturgiasektsioonis koostatud kantslikladelehtede põhjal jne.
Samuti peaks olema võimalus aruandlust muuta dünaamilisemaks, nii et assessoritel ja praostidel oleks võimalik oma tööks vajaliku info saamiseks sõnalise aruande sisestamise keskkonda küsimusi lisada. Arvutisüsteem võiks aidata sisestatud vastuseid süstematiseerida ning hõlbustada tarvilike kokkuvõtete tegemist. Koorus välja ka vajadus muuta kiriku siseveebi sisenemine isikupõhiseks praeguse üldise kasutajatunnuse asemel.

Kui reaalseks sa hindad töösse kirjutatud ettepanekute ja visiooni reaalsust, kuivõrd on plaanid ellu viidavad?
Olen võrdlemisi optimistlik. Üks suuremaid takistusi niisuguste süsteemide loomisel on rahapuudus. Samas näitab praktika, et kui on olemas selgelt sõnastatud vajadus, õnnestub leida ka raha. Kiriku puhul kodumaiste toetajate või rahvusvahelise abiga. Valminud töös esitatud uuringutulemusi ja süsteemikirjeldusi on võimalik edasi arendada projektitaotlusteks.
Liina Raudvassar