Et võtta misjonitöö kirikus luubi alla

Rõõm on tõdeda, et misjon ja misjonitöö meie kirikus ning kogudustes on südames väga paljudel inimestel. Konsistooriumi poolt ametisse kinnitatud misjonikomisjon pidas oma esimese töökoosoleku eelmise aasta jõulukuul. Fookuses oli kuulata üksteist ning saada ülevaade kiriku allasutuste juhtidelt ja töötegijatelt nende töödest-tegemistest ning rõõmudest ja muredest.

Sellest koosolekust kasvas välja soov kokku saada veelgi suuremas koosseisus, et misjonitöö meie kirikus võtta n-ö luubi alla. Nii kogunes 26. veebruaril konsistooriumisse misjoni ümarlaud juba suuremas ringis, kus osalesid Titta Hämäläinen, Annely Neame, Katrin-Helena Melder, Leevi Reinaru, Randar Tasmuth, piiskop Anti Toplaan, Mattias Haamer, Liina Kilemit, Liina Sander, Pia Ruotsala, piiskop Ove Sander, Joona Toivanen, kantsler Andrus Mõttus, Oiva Hujanen ja peapiiskop Urmas Viilma.

Ümarlaua ettevalmistamine jäi allakirjutanu ja Annely Neame’i hooleks. Ajaressursi võimalikult hea kasutamise eesmärgil lähtusime ümarlaua korraldamisel lahenduskeskse lähenemise teooria põhimõtetest, mis võimaldas keskenduda arutelul efektiivselt tugevustele ja võimalustele ning lahenduste otsimisele, mitte niivõrd probleemide kirjeldamisele.

Meie arutelu juhtis ning aitas fookuses püsida Annely Neame. Tulemuseks oli positiivne ja inspireeriv dialoog misjonitöö edendamiseks, konkreetsed ideed ja kava edaspidiseks, parem koostöö ja ühiselt jagatud visioon.

Osalejad said esmalt paarides jagada oma häid lugusid misjonitööst ning seejärel unistada, milline on meie kiriku misjonitöö viie aasta pärast. Mõned väljanopped tulemustest:  meie kirikul on laste- ja noortetöö tegijate toimiv võrgustik ning hea suhtlus ja koostöö. Töötegijad kogudustes on väga hea väljaõppega, märkavad laste ja noorte vajadusi, nende usulist taset ning oskavad selle järgi õpet korraldada.

Töö toimub seal, kus lapsed ja noored on, nii kohtadel kui ka sotsiaalmeedia platvormidel. Noortega suhtlemine on tõhus. Lapsed ja noored tunnevad kuuluvust ja on nähtaval oma koguduses. Pered käivad koos kirikus, nad on sinna oodatud ning kogudustes on selleks olemas vastavad võimalused ja ruumid – lastetuba/lasteala, mähkimislaud, imetamise tuba jne.

Oluliseks peeti teadlikkuse tõstmist, et iga ristiinimene on misjonär ja kogudus (k.a vaimulikud) võimaldab seda lähtuvalt kogudusele loodud misjonistrateegiast, mida rakendatakse üheskoos. Viie aasta pärast on olemas ühine ja terviklik koolituste kalender. Pakutavad koolitused on koordineeritud ning toimekeskuste  poolt ühiselt kokku lepitud ja kogu EELKs omaks võetud.

Unistustes toodi esile ka muutunud ühiskondlikku teadlikkust seoses ristiusuga. Teadvustatud on luterluse oluline roll Eesti ajaloo, omariikluse ning eestlaste identiteedi kujunemisel. Koostöö ning misjonitöö on oluline kiriku kõikidel tasanditel, alustades koguduseliikmest kuni peapiiskopini välja, et meil oleks ühine visioon kiriku kasvust, see on kirja pandud ja silme ees.

Järgnevalt keskendus iga rühm sellele, missuguseid väärtusi ja tegevusi peame arendama, et saavutada unistatud tulevik. Olulise aspektina toodi esile koguduse head keskkonda ehk hea kogemus kogudusse tulles ja olles, osaduse kogemine on võtmesõnaks, mis tähendab koguduse kultuuri teadlikku muutust, ettevalmistust ja läbimõtlemist ning kommunikeerimist.

Kõige huvitavam osa oli arutelu meie tugevuste ja ressursside üle, mis viis koostöö võimaluste leidmiseni. Samuti vestlused kirikuõpetajatega, vastastikune mõju ametivendade ja -õdedega. Võimalus on toetada koguduste misjoniplaani kokku kirjutamist ning julgustada liikmeid ja kirikuõpetajaid misjonitööd tegema, korraldades koolitusi, supervisioone. Misjoniteoloogia teaduse arendamine, et EELKs oleks rohkem doktorante misjoniteoloogias.

Südamlik tänu kõigile, kes misjoni ümarlauas osalesid. Töö jätkub misjonikomisjonis ühise koolituskalendri loomiseks ning kiriku misjonistrateegia konkreetse tegevuskava väljatöötamiseks, mida esitada sügisesele kirikukogule.

Katrin-Helena Melder

assessor