Evald Saest puudutatud inimesed

Laupäeval meenutati usuteaduse instituudis mälestuskonverentsil kooli peamist rajajat, esimest dekaani ning kauaaegset professorit Evald Saagi tema 100. sünniaastapäeval.

Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, kõneldes eesti teoloogia säravast tähest, tõi välja huvitava paralleeli «Kevadega», mille ilmumise 100. aastapäeva hiljuti märgiti, ja sõnas teose algust parafraseerides: «Kui ma isaga Pärnu Eliisabeti kirikusse jõudsin, oli Evald Saag juba seal õpetajaks.» Mihkel Kukk, kes asus Raplasse teenima Esra Rahula järel 1992. aastal, ütles, et Saag oli 18 Rapla aastaga (1944–1962) loonud nii tugeva vaimuliku vundamendi, et seda jätkub tänasessegi päeva.
Peapiiskop Andres Põder on nagu Saagki teeninud Pärnu Eliisabeti kogudust ja tema läbivaks sõnaks olidki Pärnu-ajad.
Filmimees Vallo Kepp, kes sukeldunud kirjandusilma ja täpsemalt luulesse, on ikka kirjanduslikke radu kõndinud. Aastate eest, kui Uku Masingust filmi tehes jõudis ta Saeni, sai temalt Einu talus kaks pakki kirju. Need olid Evaldi ja tema esimese abikaasa Agnese (1911–1981), Uku Masingu õe, punase lõngaga kokku köidetud kirjad aastaist 1937–1942. Kokku ligi 300 kirja, mida Vallo Kepp nimetab kõrgpoeetilisteks, mille sees ka lihtsaid tarbesõnumeid. Kirjad on toimetamisel ja instituudi kaasabil loodetakse publitseerida tuleval aastal raamatuna, mille tööpealkiri on «Saatus on Jumala lõhn».
Raadio «Ööülikooli» toimetaja Jaan Tootsen lasi rahvale kuulata paremaid palu «Ööülikooli» lindistustest Evald Saega ning jagas kuulajatele isiklikke kokkupuuteid mehega, «ühe targema eestlasega läbi aegade, kelles koos meeletu raamatutarkus ja sügav inimlik pool». Ja ehk on juba sel nädalal võimalik raamatuäridest küsida «Ööülikooli» audioraamatut, kus peal Evald Sae jutud. Seda Jaan Tootsen kinnitas. Sae nagu Tootsenigi juured jäävad Võrumaa kagunurka Rõuge kihelkonda.
Kui nimetatud, Saele pühendatud teosed jäävad tulevikku, siis titulaarpraost Eenok Haameril oli käes hoida ja näidata midagi konkreetset. Nimelt on Ruhnu koguduse õpetaja Harri Rein välja andnud kaunikirjalise regivärsiraamatu «Kungla» ja pühendanud selle oma õpetajale Evald Saele.
Eenok Haamer tuletas meelde aegu, kui nõukogude võimule kõlbmatud kolm meest – tema ise, Harri Rein ja Voldemar Ilja said oma eluga edasi minna ja kirikuteele astuda ainult tänu Evaldi meelekindlusele, millega ta lubas neid usuteaduse instituuti õppima. «Ma tänan Jumalat, et nii suurte annetega mees on võinud olla minu sõbraks,» ütles Haamer ja meenutas 20 aasta tagust aega, mil Evald teda toetas ja julgustas teoloogia akadeemia asutamisel.
Teoloogiadoktor Randar Tasmuth võttis vaatluse alla vähese Evald Sae kirjaliku teoloogilise pärandi. «Kui Masing oli kirjaprohvet, siis Saag oli sõnaprohvet,» ütles ta selgituseks.
Usuteaduse instituudi rektor Ove Sander võõrustajana lasi veel enne lõpusõnu kuulata lindistust. See oli Evald Sae jutlus, mille Saima Härm on lindistanud 4. märtsil 1965. aastal Pärnu kirikus.
Mälestuskonverentsil kõneldust ja isiklikele mälestustele toetudes tõi Ove Sander välja olulised aspektid lihtsast suurmehest. Evald Saag oli tõsine ristiinimene, kes uskus ja usaldas inimest samavõrd kui Jumalat. Tema positiivsus ja headus kandis ning iga kord tema juurest lahkudes olid kui ülestõstetud ja valmis hakkama paremaks inimeseks. Kirikutööd tuli teha ilma erilist tänu ootamata.
Evald Saag sündis 24. novembril Rõuge kihelkonnas, teenis pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetamist EELK kogudusi, pikemalt Raplas (18 aastat) ja Pärnus (27 aastat). Oli üks usuteaduse instituudi rajajaid ja selle kauaaegne õppejõud; hiljem õppejõud teoloogia akadeemias. Suri Tallinnas 20. oktoobril 2004 ja on maetud Raplasse Masingute rahupaika.
Sirje Semm