Haapsalu kogudus võõrustas sõpruskogudusi

Ilusa tava kohaselt kogunevad iga viie aasta järel Haapsalu Püha Johannese koguduse sõpruskogudused selleks, et sõprussuhteid värskendada ja koostöös uusi sihte seada. Tänavu saadi kokku 25.–27. augustini.

Sõpruskoguduste jumalateenistusel Haapsalu piiskoplikus toomkirikus teeninud poseerivad ühispildil. Egle Viilma

„Sõpruspäevade eesmärk on misjonitöö, ühine palveosadus täna eriti rahu pärast maailmas,“ pöördus piiskop Tiit Salumäe Haapsallu kogunenud sõprade poole. Ta jätkas: „Soovime tugevdada sidemeid koguduste vahel, anda koguduseliikmeile võimaluse uuendada vanu tutvusi ning sõlmida uusi.“

Vaimulikud sisenevad kirikusse protsessioonis, esiplaanil peapiiskop Urmas Viilma ja piiskop Tiit Salumäe. Egle Viilma

Pilk ajalukku

Piiskop tuletas meelde, et sõpruspäevadel on pikk ajalugu. Esimene sõpruskohtumine toimus Haapsalus 1996. aastal, mil sinna tulid kokku 12 koguduse esindajad Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. 2013. aastal osales sõpruspäevadel 83 väliskülalist Haaga, Korsnäsi ja Loviisa kogudusest Soomest, Österhaninge kogudusest Rootsist ja Schmalkaldeni kirikuringkonnast Saksamaalt. 2018. aastal sõpru vastu võttes kirjutas piiskop Salumäe: „Oikumeenilised suhted on võimalus ja väljakutse. Mida tugevam on kristlaste omavaheline ühtsus ning kirikute koostöö, seda suurem on meie võime praeguse aja väljakutsetele vastata.“

Muusikaga teenis kaasa kohalik kogudusekoor, juhatab Lia Salumäe. Egle Viilma

Piiskop Tiit Salumäe sõnul on nii mõnigi hea algatus saanud teoks sõprade toel, kes projektile oma õla on alla pannud. Ta loetleb: „Remonditöid poleks kogudus saanud teha ilma väliskoguduste abita. Laste- ning noortetöö ja usuõpetustunnid koolides said võimalikuks sõpruskoguduste abiga. Toimusid ühised muusikaprojektid. Sõprade kingitud on Haapsalu toomkiriku orel ja kirikukell.“

Koguduste suhted on püsinud

Vestlusringi koguneti Haapsalu Jaani kirikusse. Haapsalu koguduse arhiiv

„Nüüd koguneme taas esimest korda pärast pandeemia ja piirangute aega. Koguduste suhted on püsinud ja uued töötegijad on asunud kogudusi juhtima,“ toonitas piiskop Salumäe tänavusi sõpruspäevi avades ning lisas, et temale on selle aasta sõpruspäevad seoses sügisel emerituuri siirdumisega senist kokku võtva sisuga. Piiskop rõhutas Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja rollis: „Soovin, et sõpruskoguduste koostöö jätkub ka minu järeltulijaga.“

Piiskop Salumäe tänas kõiki sõpruskogudusi, kes oma esindajad Haapsallu saatsid. Samuti jagus tal häid sõnu ettevalmistustoimkonna ja kõigi toetajate aadressil. „Täna on minu arvates kõige olulisem kiriku rahutöö. Euroopas on taas sõda. Oleme elanud üle koroonapandeemia. Täna on vaja teha rahutööd.“

Mitu toimekat päeva

Sõpruspäevade korraldajad olid päevakava kokku pannes lähtunud soovist pakkuda võimalikult eriilmelist. Külalistele anti võimalus võtta osa Haapsalu linna rikkalikust kultuurikavast kontserte, muuseume ja Valge Daami teatrietendust külastades. Korraldati väljasõit praostkonna piiresse jäävatele väikesaartele Vormsile ja Abrukale.

Laupäeval Haapsalu Jaani kirikus toimunud ümarlaua juhtmõtteks oli „Kirik, mis ühendab ja aitab kesta“, seda juhtis vikaarõpetaja Kristel Engman. Koosviibijad nentisid, et mõneti on kirikute roll ühiskonnas erinev, kuid kõikjal tegutseb kirik siiski ühtedel ja samadel alustel ning lähtub oma tegevuses samast põhiülesandest. Läbivateks märksõnadeks on sekulariseerumine ja ühiskondades valitsevad sisepinged, oma jälje on igal pool jätnud äsjane koroonapandeemia, aga ka toimuv sõda Ukraina ja Venemaa vahel.

Ümarlaual arutati selle üle, milliste küsimuste ees täna kirikutes seisame ning kuidas neile vastame. Samuti arutati selle üle, millised on sõpruskoguduste koostöövõimalused, et kaasa aidata sõprussuhete süvendamisele. Arutleti ka, kuidas saavutada rahu, mille järele me Venemaa agressiooni ja sõja tingimustes Ukrainas eriliselt igatsust tunneme.

Missa piiskoplikus toomkirikus

Päevade vaieldamatuks kulminatsiooniks kujunes pühapäevane armulauaga jumalateenistus Haapsalu toomkirikus. Mitmekeelsel pidulikul missal oli pealiturgiks peapiiskop Urmas Viilma, kes ka jutlustas. Kaasa teenivate vaimulike nimekiri oli aga pikk ja rahvusvaheline: piiskop Tiit Salumäe, vikaarõp Kristel Engman, dekaan Ralf Gebauer (Schmalkalden), pastor Henning Halver (Rendsburg), pastor Jouni Lehikoinen (Turu), pastor Miira Muroma-Nikunen (Haaga), vikaar Mari Mattson (Haaga), emeriitpraost Veli-Matti Hynninen (Agricola), kantor Andreas Conrad (Schmalkalden, teoloogiaüliõpilane Siim Kallas. Organist oli Lia Kaljuste, laulsid koguduse koorid Lia Salumäe ja Sirje Kaasiku juhatusel. Evangeeliumi loeti eesti, saksa, rootsi ja soome keeles. Lõpukoraali mängis organist Andreas Conrad Schmalkaldenist.

Eesti Kirik