Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Haldusreform puudutab ka kogudusi

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Peapiiskop Urmas Viilma ja Tõnu Grepp, kes kuu aega hiljem, 11. juunil kutsuti Issanda juurde. Karja koguduse kauaaegne juhatuse esimees suri 75aastaselt ja maeti 19. juunil Karja kirikust Leisi kalmistule.Tõnu Veldre

Saarte praostkonna sinod peeti 18. mail Torgu vallas, võõrustajaks Jämaja Kolmainu kogudus.

Jumalateenistus peeti Jämaja kirikus, koosoleku kohaks oli mõne kilomeetri kaugusele jääv Iide küla. Sealne endine põhikooli hoone on ümber ehitatud kogukonnamajaks.

Algus kirikus
Praostkond on eriline selle poolest, et ühendab lisaks Saaremaa ja Muhu kogudustele ka Hiiumaa ja Ruhnu saare kogudused – kokku 20. Kaugemalt tulijate elu tegi «maailma lõpus» asuv toimumiskoht ilmselt raskemaks. Selle kompenseeris aga ladus korraldus. Sel aastatuhandel toimus sinod esimest korda Jämajal. Ka vanemad koguduseliikmed ei mäletanud, et sinod oleks nende juures olnud, alati on Jämaja saadikud pidanud võõrsile sõitma.
Kenasti kaunistatud kirikus pakkusid muusikalist tervitust Martin Körberi Seltsi lauljad Jaan Vaidla juhatusel. Repertuaariks laulud Sõrvemaa kirikuõpetaja Martin Körberi (1817–1893) lauluraamatust «Taeva lõoke». Jaan Vaidla mängis teenistusel saateks ka orelit. Teda toetasid kitarrimuusikaga Soome misjonärid Minna Nikki ja Kirsti Malmi. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma ja praost Anti Toplaan, vaimulikud Anu Konks ja Rene Reinsoo.
Vahetult enne teenistust külastas kirikut bussitäis kohalike mõisnike Buxhoevedenite järeltulijaid. Perekonna hauakabel asub mereäärses Jämaja surnuaias. Nende kuulsaim esindaja on ilmselt Riia piiskop Albert, kes tuntud Läti Henriku kroonikast. Kauged külalised kasutasid võimalust peapiiskopiga ühispilt teha.

Ülevaade tegevusest
Enne kogukonnamajja minekut peatuti sovhoosiklubist ümber ehitatud pastoraadis, kus oli näitus suletavast Harku vanglast ära toodud sakraal­esemetest, mis valmistatud vangide poolt ja olid kasutusel vanglakirikus.
Sinodikoosolekule ütles tervitussõnad Torgu vallavanem Tiit Põld, kes avaldas lootust, et kirik jääb piirkonda alles ka pärast omavalitsuste ühinemist. Veel soovis vallavanem koosolijatele jõudu pagulaste teemaga tegelemisel. Nimelt oli Torgu vald üks esimesi omavalitsusi, kes avaldas huvi hädasolijaid majutada.
Anti Toplaan alustas ettekannet tõdemusega, et sümboolselt on koguduste arvult üks suurimaid praostkondi sinodit pidamas elanike arvult ühes väiksemas Eestimaa vallas (350 inimest). Toplaan tundis heameelt, et eelmisel aastal kasvas kogudustes liikmete arv. Kuigi annetajaliikmeid jäi vähemaks, lootis ta lähiaastatel olukorra stabiliseerumisele või isegi väiksele kasvule.
«Paljud vanemad liikmed on meie hulgast jäädavalt lahkunud, noored aga suunduvad mujale,» ütles praost. Samas ristimiste arv on kasvanud 30 võrra ja 9 inimest konfirmeeriti rohkem kui eelmisel aastal. Pühapäevastel teenistustel osales üks protsent elanikkonnast.
Suuremad sündmused 2015. aastal olid maakondlik palvepäev Kuressaares, saarlastele tuntud piiskop Joel Luhametsa visiit. Praost märkis ära veel augustis Kuressaares toimunud inglise keele ja Piibli laagri koos USA vabatahtlikega, kohtumise vaimulik Arne Hiobiga ja rändeuurija Indrek Östermaniga.
Koguduste puhul märkis ta ära osa õpetajate nurina liialt põhjalike aruandevormide üle: «Rõhutamist leiab vaimulike esmane kutsumus teha jumalariigi tööd, mitte toota arhiiviandmeid.» Praost leidis, et kord aastas esitatav aruanne ei tohiks kellelegi üle jõu käia. Positiivseks näiteks tõi ta Ruhnu koguduse 90aastase õpetaja Harri Reinu aegsasti esitatud käsitsi kirjutatud aruande.
Õpetaja töökoormuse vähendamiseks otsitakse võimalusi raamatupidamise tsentraliseerimiseks. Enam pakutakse õpetajatele, kelle teenida on tihti mitmed kogudused, võimalust võtta puhkepäevi. Eesootava haldusreformi käigus tekib praosti sõnul olukord, kus ühe omavalitsuse piires on korraga tegutsemas mitu kogudust. See seab kogudused uude situatsiooni ja eeldab suuremat koostööd. Samal ajal jäävad just kogudused edasi kandma ajalooliste kihelkondade identiteeti ja nime.

Eelseisvad suurüritused
Praostkonna laste- ja noorsootöö tegija abiõpetaja Tiina Ool kiitis neid kogudusi, kus tegutseb pühapäevakool koostöös lasteaia või kohaliku kooliga. Suvel toimusid mitmes koguduses lastelaagrid. Nõrgemal järjel on aga noorsootöö, mis koondunud peamiselt Kuressaarde.
Peapiiskop Viilma ütles oma kõnet alustades, et tegelikult teenis ta oma esimese taskuraha Torgus malevas olles: «Kooli otsaseinal olevad koolilaste kujutised meenutasid mulle, kuidas me siin maleva ajal internaadis magasime ja koolis saunas käisime.» Sinodisaadikutele pani ta südamele hakata juba varakult valmistuma eelseisvateks valimisteks.
Eeloleval talvel valitakse nii koguduste juhatused kui nõukogud, sinodi ja kirikukogu saadikud. Juba nüüd soovitas peapiiskop küsida vanade olijate nõusolekut jätkamiseks ja vajadusel uute inimeste kaasamist. Veel meenutas ta seda, et 2017 on juubelite aasta: 500 aastat möödub reformatsioonist ja 100 aastat EELK sünnist. Sellega seoses toimuvad Tartus korraga vaimulike, juhatuse­esimeeste ja kirikumuusikute konverents.
Peapiiskop soovitas samuti vähendada bürokraatiat ja ühiselt korraldada koguduste raamatupidamine. Tema arvates tuleks koguduse kui eraldiseisva üksuse mõiste ümber vaadata ja keskenduda suuremale koostööle. Küsimuste voorus uuriti talt urnimatuste kohta ja üle ei saadud ka pagulaste teemast.
Tõnu Veldre

Saarte praostkond 2015
20 kogudust, neist 13 Saaremaal, 5 Hiiumaal, 1 Muhus ja 1 Ruhnus
11 vaimulikku, 18 kirikumuusikut
Kogudustes liikmeid 8976, neist annetajaliikmeid 2175, neist täisliikmeid 1140
Praostkonna territooriumil elab 42 829 inimest
Ristiti 123 ja leeritati 75 inimest, laulatati 19 paari ja maeti 236 inimest