Haljala kirik üllatab taas

Haljala kirikus paljastus käimasoleva fassaadi restaureerimise käigus torni läänepoolsel välisseinal kolm nišši.

Kuigi üle poole sajandi tagasi uuris kunstiajaloolane Villem Raam põhjalikult Haljala kiriku ehituslahendusi, pakkus pühakoda uue leiu. Haljala kogudust teeniv hooldajaõpetaja Urmas Karileet on leitud niššide üle rõõmus. Leid pakub põnevust ja uurimisainet, ka tulevikuks.
Kas nišid ehitati selleks, et sinna paigutada pühakute kujud? Või olid maapinnast kümne meetri kõrgusel asuvates 1,1–1,4 meetri suurustes avades bareljeefid? Põhjust nii arvata annavad kaks kirikus peaportaali kõrval välisseinal asuvat katoliku ajast pärinevat vapp-kivitahvlit. Igal juhul olid müüri sees orva tagaseinas puitprussid, ilmselt selleks, et sinna midagi kinnitada.
Kaks paljastunud ava olid väiksemad ja sealsed puitprussidest kinnituskohad ühesugused. Üks avaustest oli suurem ja erineva kinnitusviisiga ning tõenäoliselt peitis ka midagi raskemat. Leid on sedavõrd värske, et vähemalt praegu ei oska ajaloolased õpetaja sõnul midagi öelda. Ehk leiab maailmast hüpoteeside püstitamiseks midagi analoogset.
Kas läänepoolsel välisseinal asuvates niššides võisid paikneda pühakute kujud? Kui kirik sai 15. sajandi lõpus torni – oli veel katoliku aeg –, valmisid selle ehituse ajal ka nišid. Need müüriti kinni tõenäoliselt pärast luterliku ajastu saabumist Haljalasse. Siiski võivad orvad olla kinni müüritud eri ajal, sest erinevate avade kinnimüürimisel kasutatud mört oli erineva koostisega. Kui aga segu valmistamisel ei peetud kogustest rangelt kinni, ei pea seegi mõte paika.
Eestimaale saabunud luteri usk pühakute kujude valmistamist ja eksponeerimist ei soosinud. Alles nüüd, renoveerimistööde käigus, paljastusid seinaorvad ja puutükid. Võimalik, et üks kujudest võis olla märterpühak püha Mauritius, sest Haljala kirik on ainsana Eestis pühitsetud just talle.
Kahjuks pole Haljala koguduse päris vanu kirikuraamatuid säilinud, need, mis olemas, pärinevad alles Põhjasõja-järgseilt päevilt. Sealse kiriku põranda vahetamisel selgus, et praeguse kiriku põranda all – selle ajalugu algab 15. sajandiga – on eelmise kivikiriku vundamendi müürid. On, mida avastada. Kiriku fassaadi renoveerimistööde lõpp on loodetavasti järgmisel aastal.
Õpetaja ja Haljala kogudus tänavad kõiki, kes käimasolevat ulatuslikku tööd rahastavad: muinsuskaitseamet, Haljala vallavalitsus, Balti Rüütelkondade SA, Saksamaa Liitvabariigi kultuuriministeerium, Saksamaa eraannetajad ja Saksamaa-poolset rahastust korraldav Haljala valla aukodanik vabahärra Thomas von Dellingshausen.

Rita Puidet

Haljala kiriku müüris leitud avaus. Urmas Karileet