Hea sõnumi kandja
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Määratlemata / Number: 14. veebruar 2007 Nr 7 /
Sihtasutuse Ajaleht Eesti Kirik tööd juhtiva nõukogu uus koosseis kogunes esimesele koosolekule 6. veebruaril Tallinnas.
2003. aastal kiriklike struktuuride reorganiseerimisel moodustus senisest kirikuvalitsuse perioodikaosakonnast sihtasutus, mida kutsuti juhtima nõukogu, kes valis esimeheks Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse aseesimehe Jüri Ehasalu.
Nõukogu nelja-aastane tööperiood lõppes selle aasta jaanuaris ja kirikuvalitsus kui lehe omanik kutsus kokku nõukogu uue koosseisu: Tõnis Lukas, Randar Tasmuth, Tiit Salumäe, Jüri Ehasalu ja Mihkel Kukk.
Vaba ajakirjandus
Nõukogu valis esimesel koosolekul esimeheks taas Jüri Ehasalu, kes on vastutustundlikult suhtunud ajalehe töö juhtimisse ja lehe ilmumise majandusliku baasi tagamisse. Nõukogu määras sihtasutuse juhatuse esimeheks allakirjutanu.
Koosolekul räägiti lehe positsioonist ja võimalikest arengusuundadest. Assessor Tiit Salumäe rõhutas, et Eesti Kiriku puhul ei ole tegemist nn parteilehega, omaniku ideoloogilise hääletoruga, vaid ajakirjandusvabaduse põhimõtteid kandva lehega, kus on kohta erinevatele mõtetele ja seisukohtadele.
Riigikogu liige Tõnis Lukas arvas, et Eesti Kirik võiks tõhusamalt tutvustada religiooniõpetuse ainekava ja võtta selle asjatundliku käsitlemise läbi vähemaks ühiskonnas valitsevaid negatiivseid hoiakuid.
Samuti tegi Tõnis Lukas ettepaneku, et Eesti Kirikus ilmuksid materjalid, mis aitaksid kooli religiooniõpetajaid tunde ette valmistada ja teeksid õppeaine mõistetavaks ka lapsevanematele.
Sünnipäeva eel
4. märtsil taasilmumise 17. aastapäeva tähistava Eesti Kiriku sünd jääb 1923. aasta jõuludesse, kui ilmus Eesti Kiriku proovinumber. Esimeses lehenumbris öeldakse: «Selles üks kord nädalas ilmuvas piltidega kaunistatud ajakirjas leiab lugeja hingekosutavaid artikleid, laule, mõtteteri, juhtkirju, ülevaateid sündmustest maailmas, kodumaa kogudustes, kirikuelust, seda ja teist. Eesti Kirik tahab usuelu äratajaks olla ja ebakosutavatest usuvaielustest hoiduda. Mitte kirikut purustada, vaid üles ehitada.»
Kiriku oma leht hakkas ilmuma vaid kuus aastat pärast seda, kui Tartus kogunesid esimesele kirikukongressile 300 saadikut, kes panid aluse vabale rahvakirikule. Eesti Kiriku esimene peatoimetaja (1923–1931) oli hilisem piiskop Hugo Bernhard Rahamägi.
Eesti Kiriku ilmumine jäi ajajärku, mil ajakirjandusuurijate hinnangul hakkas paranema riigi majanduslik olukord ja välja kujunema Eesti avaliku informatsiooni struktuur. Kogu II maailmasõja eelse ilmumisaja (1924–1940) kandis Eesti Kirik motot: «Valvake, seiske usus, olge kui mehed.» Eesti Kiriku viimane number ilmus 22. augustil 1940. Välismaal jätkas Eesti Kirik ilmumist väikeseformaadilise ajakirjana algul Rootsis, praegu Kanadas.
Soodne aeg
Peapiiskop Kuno Pajula ajal oli soodne võimalus kristliku nädalalehe taasilmumiseks. Vajadus regulaarselt ilmuva häälekandja järele ilmnes seoses kirikuelu aktiviseerumisega ja uute kirikutöö valdkondade lisandumisega 1988. aastast.
Esimene lehenumber pärast 50aastast pausi ilmus 1990. aasta 4. märtsil palvepäeva eel. Lehe taasilmumise pühitses Tallinna Kaarli kirikus õpetaja Evald Saag, kaasa teenisid Mihkel Kukk ja Joel Luhamets, taasilmunud lehe esimene peatoimetaja.
Kuni aasta lõpuni tuli leht välja kaks korda kuus pühapäeviti. Alates 1991. aastast on Eesti Kirik ilmunud nädalalehena igal kolmapäeval.
2003. aastal andis EELK kirjastusnõukogu ajalehele Eesti Kirik aastapreemia tunnustuseks tubli töö eest kiriku meediatöö edendamisel ja seoses 80 aasta möödumisega ajalehe esmanumbri ilmumisest.
Sirje Semm
