Helilooja, koorijuhi ja muusikaõpetaja Juhan Jürme mälestuseks

18. märtsil kell 17 tuleb Tallinna toomkirikus ettekandele Juhan Jürme (fotol) (aastani 1938 Johannes Jürgenson) (20.3.1896–25.3.1943) kantaat „Memento mori“. Ettekanne on pühendatud helilooja 80. surma-aastapäevale, teose loomisest täitub tänavu 90 aastat. 

Kantaadi esitavad toomkoguduse koor Laudate Dominum, Kaarli koguduse kontsertkoor ja naiskoor ning Viimsi koguduse kammerkoor. Koormeistrid on Andrus Kalvet, Piret Aidulo, Pärtel Toompere ja Kersti Petermann. Kaasatud on kammerorkester (kontsertmeister Meelis Vahar), orelil Kadri Ploompuu. 

Solistid Rafael Dicenta – tenor, Aare Saal – bariton, Olari Viikholm – bass. Ettekannet juhatab Veljo Reier. 

Sissepääs annetusega toomkiriku restaureerimise heaks.

„Memento mori“ esiettekanne toimus surnute mälestuspühal, 26. novembril 1933 Kaarli kirikus. Jürme oli sel ajal Kaarli kiriku organist-koorijuht, teose tellis ja kontserdi korraldas Kaarli lauluseltsi segakoor. Teksti autor on Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer (Artur Soomre) (2.6.1890–22.9.1944) ja aluseks lõik Luuka evangeeliumist (Lk 16:19–31), mis kõneleb rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. Kümneosaline kantaat seab kooridele ja solistidele kõrged nõudmised (ka häälepartiide ulatuses). Ilmekat teksti toetab põnevalt läbikomponeeritud muusika. Jürme helikeelele on omane ladus polüfooniline tehnika, mis avaldub ka teose kooripartiides.

Huvitav on asjaolu, et esmaesituse puhuks häälestati kõrgemaks Kaarli Walckeri orel, mis tänavu tähistab oma ehitamise 100. aastapäeva ja mis alghäälestuse säilides poleks saanud puhkpillidega orkestris kokku kõlada. Esiettekannet juhatas helilooja ise, orelil mängis Alfred Karindi. 

Järgnesid ettekanded Kaarlis 1934, 1938 ja Hugo Lepnurme mälestustele toetudes 1952. a Püha Vaimu kirikus, kus koori juhatas Arnold Allvee ja orelil mängis Hugo Lepnurm. Sõja ajal pommitamise tules hävinud klaviiri taastas Allvee palvel Lepnurm mälu järgi! Lepnurm on kirjutanud, et sellel kombel esitati kantaati paaril korral hiljemgi Rolf Uusväljaga orelil.

30. oktoobril 1983 kanti toomkirikus ette teose 1. osa. Lepnurm taastas järk-järgult orkestripartiisid, laulsid toomkiriku koor ja usuteaduse instituudi õppekoor. Juhatas toomkiriku organist Jaanus Romandi, orelil Hugo Lepnurm. Terviklikult kanti kantaat ette toomkirikus 25. novembril 1984 ja 27. märtsil 1988 samas koosseisus. 

Orkestri partiisid eeloleva esituse ettevalmistuse ajal ei leitud, Meelis Vahar taastas keelpillide partiid klaviiri ja seal olevate märkuste järgi.   

Helilooja, koorijuht ja muusikaõpetaja Juhan Jürme lõpetas 1925. aastal Tallinna konservatooriumi oreli erialal August Topmani klassis ja 1927. aastal kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis. Jürme on Eesti Muusika Infokeskuse andmetel loonud umbes 400 teost, sh 100 koorilaulu, soololaule ning orelimuusikat. Kaalukama osa Jürme loomingust moodustavad Piibli-ainelised vokaalsümfoonilised teosed: kantaadid „Pärast püha õhtusöömaaega“ ja „Memento mori“ ning oratoorium „Nebukadnetsar“. 

Avalikkus tunneb hästi Marie Underi sõnadele loodud Juhan Jürme koorilaulu „Rukkirääk“, mida on esitatud ka laulupeol. 

Juhan Jürme hukkus Tallinna pommitamisel 1943. aastal, tema looming ootab veel avastamist.

Piret Aidulo