Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Helsingis uus piiskop

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Teemu Laajasalo pühitsetakse Helsingi toomkirikus piiskopiks. Markku Pihlaja

12. novembril pühitses Soome luterliku kiriku peapiiskop Kari Mäkinen ametisse Helsingi uue piiskopi Teemu Laajasalo.

Helsingi piiskop on Soome piiskoppidest noorim, olles vaid 43aastane. Ta on paljudele soomlastele tuntud teleesinejana. Seni Helsingi Kallio koguduse õpetajana töötanud Laajasalo valiti augustis esimeses voorus järgmiseks Helsingi piiskopiks, sest piiskop Irja Askola otsustas siirduda pensionile.
Laajasalo on seitsmes ametisolev Helsingi piiskop. Helsingi piiskop on kahtlemata Eesti luterlikule kirikule lähimal resideeriv välismaise kiriku piiskop ja nii oli loomulikult ka mitmete assistentide seas osalemas Eesti esindajana piiskop Tiit Salumäe.
Piiskop Salumäe mainis, et temal on olnud Laajasaloga mitmeid kontakte Kallio koguduse kaudu, sest eestikeelne kogudusetöö Soomes toimub Alppila kirikus, mis kuulub Kallio koguduse alla. Nii on piiskop Salumäe vestelnud varem Laajasaloga eestikeelse töö olulisusest Soome kirikus.
Oma tervituses piiskop Laajasalole kõneles piiskop Salumäe Soome ja Eesti kirikute vahelisest ajaloolisest koostööst, mis on olnud kõigi eelnevate Helsingi piiskoppidega väga tihe. Salumäe hinnangul oli kogu pühitsemisjumalateenistus väga läbimõeldult üles ehitatud. Kui viimasel ajal on sageli tavaks, et käte peale panijaks on vaid ametisse pühitsev piiskop ühes kahe assistendiga, siis sel korral olid käte peale panijateks 12 assistenti, kelle seas oli ka piiskop Salumäe.
Välisriikide piiskoppidest olid assisteerijateks lisaks Eesti piiskopile ka piiskopid Rootsist, Norrast, Inglismaalt, Namiibiast, Ameerika Ühendriikidest ja Taanist. Salumäe hinnangul oli liigutav, et kirikupalvet luges piiskop Laajasalo tütar Noomi Laajasalo. Kirikus viibisid ka Soome eelmine president Tarja Halonen ja Soomes kiriku valdkonna eest vastutav haridusminister Sanni Grahn-Laasonen.
Pühitsemiskõnes mainis peapiiskop Mäkinen: „Piiskop on Kristuse kirikut ühendavaks näoks selles piiskopkonnas. Teda kohtab nii avalikkuses kui ka Helsingi tänavatel kõndides. Seejuures pole oluline mitte see, et rist ja violetne piiskopisärk paistaksid välja, vaid see, et neid kannab inimene, kellel on nägu ja inimese lugu.“
Laajasalo alustas oma küllaltki pikka jutlust retooriliselt hästi, tuues algusse nalja sellest, kuidas kunagi keegi koguduseliige luges ühe tema kõne ajal ära kabelis olevad aknaruudud, mida oli 800. Et kuulaja saaks pühenduda jutluse kuulamisele ja mitte aknaruutude ülelugemisele, ütles ta ette ära, et Helsingi toomkirikus on 1536 aknaruutu.
Piiskop käsitles oma jutluses päevateemat „Andke üksteisele andeks“, mainides: „kujutan ette, et igaüks meist on unistanud vahel võimalusest alustada algusest, puhtalt lehelt. Ristiusu üks imelisemaid põhimõtteid on võimalus alustada uuesti otsast peale. Andeksandmine on sellegi piiskopkonna ainus tugi. Rahvas eksib, juhid eksivad, Jumal annab andeks. An­deksandmine on antud kogudusele selleks, et püsiks ühtsus.“
Kaido Soom