Homme lüüakse hingekella

25. aprillil kell 15 helistatakse Lõuna-Eesti 21 kirikus hingekella, millega mälestatakse 100 aastat tagasi 14aastasena Vabadussõjas hukkunud Johannes Luigat ja teisi Treffneri gümnaasiumi koolipoistest langenud õppursõdureid.

Idee algatus tuli praost Mart Jaansonilt ning Treffneri gümnaasiumi vilistlastelt eesotsas Juhani Püttsepaga. Mõte sündis soovist mälestada neid koolipoisse, kes oma isamaad kaitstes andsid kalleima vara, oma elu. Treffneri koolist langes lisaks Johannes Luigale (1904–1919) kaheksa koolipoissi.
Luiga klassivend Endel Parts meenutab (Sänna album II, 1937), et sõtta minnes oli Johannes Luiga „peenike ja pikakasvuline, naiiv sõja alul, kuid mõne kuu jooksul, olles lahingutes karastatud, muutus igakülgselt mehelikuks“. Soomusrongide juhataja kapten Karl Partsi vend Endel Parts meenutas samas: „Sõjasõidu alul sai kooli direktor Treffner meie ärasõidu kavatsusist teada, kutsus meid enda juurde ja noomis hoolega läbi, et oleme veel sõttaminekuks noored ja võime isamaale kasulikumad olla, kui kasvame suureks ja õpime koolitarkust.“
Noorte uljust ning soovi vaenlase vastu relv haarata see ei peatanud ja õige pea jõudsid nad sõjatandrile, mis mõnelegi tähendas teetähist manalateel.
Johannes Luiga langes 25. aprilli 1919 varahommikul Võrumaal, Sännast Nursi poole metsa veerel peetud lahingus, tabatuna vaenlase püssikuulist pähe. Redus olevaid vaenlasi luurajana silmanud Johannes avanud esimesena vastaste pihta tule. Lapsena kangelaseks saanu on maetud Nõo surnuaeda, kus tema kullatud kirjaga hauatähise on taastanud Treffneri vilistlased.
Mart Jaanson kinnitab Nõo pastorina, et Johannes Luiga 100. surma-aastapäeval hingekella helistamise mõte kannab soovi anda tänastele koolinoortele hingekella helistamise kogemus. „Selline mälestussündmus annab võimaluse lähendada Eesti koolinoori kirikutraditsioonidele ja kristlikule usule,“ sõnab ta.
Mõeldud on nii, et igasse kirikusse, mis on nõustunud osalema projektis, läheb Treffnerist üks-kaks õpilast, paari kirikusse ka kooli vilistlased, kes saavad ülesandeks helistada viis minutit hingekella oma kunagiste koolikaaslaste mälestuseks.
„See, kas tegemist on mehaanilise või automaatse helistamisega, ei mängi olulist rolli, tähtsam on tunda end ettevõtmise osalisena,“ räägib Jaanson. Ta väljendab rõõmu, et Treffneri gümnaasium tuli ideega väga hästi kaasa eesotsas direktor Ott Ojaveeriga. Tartu, Võru, Valga ja Viljandi praostkonda jäävasse 21 kirikusse läheb 30 treffneristi.
„Minu arvates on selline üritus vägagi oluline, mõistmaks Eesti ajalugu ja meie kooli õpilaste panust Vabadussõtta. Ma ei saa kunagi täielikult mõista, mida pidid tundma minu koolivennad, kuid ma saan neid meenutada hea sõna ja mõttega,“ kinnitab Eesti Kirikule Anni Valjo, kes 11. klassi treffneristina helistab homme Kolga-Jaani kiriku kella. Oma Vabadussõjas langenud koolivendade mälestuseks helistavad Tartu Jaani kirikus hingekella treffneristid Aimar Poom ja Rauno Sammel.
„Kui ka tulevikus peaks keegi vaenlane meie väikest kaunist maad ära võita katsuma, siis võtku iga eestlane kätte relv, kes seda kanda suudab, nii noor kui vana ja võidelgu mehiselt, ja surmasaamise võimalus ärgu tulgu üldse küsimuse alla. Johannes Luiga olgu meile /…/ elavaks eeskujuks,“ kirjutab noorsõdurina Vabadussõjas osalenud Endel Parts.
Liina Raudvassar