Hoone Jumalaga kohtumiseks

Võru praostkonna Pindi koguduses peeti pühapäeval templipüha: tähistati kiriku 130. aastapäeva ning avati kirikuplatsil mälestustahvel okupatsioonide perioodil 1940–1991 hukkunud koguduseliikmetele.
Vana kirikukell graveeringuga «Soli Deo Gloria» (ainult Jumalale au) kõlas kutsuvalt seni, kuni viimasedki pidulised said oma autod kirikuküla mändide alla pargitud. 1881. aastast seisnud pühakoda hoidis uksed läbi teenistuse valla, et ka õuemurule jääjad sees toimuvast osa saaksid.
Ruumipuudust kirikus siiski ei olnud, 200 istekohaga saalis leidsid kõik soovijad võimaluse istumiseks.
Seega polnud pilt võrreldav 130 aasta tagusega, mil pühitsemistalitusele tulnud kotta kaugeltki ära ei mahtunud. Osavõtjaid olnud toona nii palju, et müüdi üle 3000 laululehe.
26. oktoobril (vana kalendri järgi) 1881. aastal Rõuge koguduse abikirikuks pühitsetu täitis kohalike ammuse unistuse saada kodule lähemale koda, kus jumalasõna kuulata ja sakramente vastu võtta, kon vihmatsõl ajal jumalaorjust võis pittä (kus vihmase ilmaga jumalateenistust võis pidada).
Küllap soovis sellest tähtsast hetkest osa võtma jõuda uue kiriku piirkonna iga ristiinimene.    
Otsekui mõrsja valges
Ometi oli ka sel pühapäeval Pindi kirikumurul sagimist palju. Kui muistegi oli hää kirikutrepil kokku saada, et üksteise elukorralduse ja tervise järele pärida ja natuke maailmaasju arutada.
Selleks katsuti enne teenistust aegsasti kohale jõuda ning pärast ei kiirustatud koduteele – pühapäev on hingamise jaoks.
Aga ka peategelane kirik ise näis tajuvat päeva olulisust. Pidupäevale kohaselt olid kirikutekstiilid valged ja valgetes ametirüüdes olid ka vaimulikud.
Altar ja kantsel olid ehitud koduaedadest nopitud õitega. Viimase juulipäeva ilm, mis üle Eesti äkilisi elamusi pakkus, oli Pinti jõudjatele armuline. Päike soojendas heldelt ja lühiajaline vihmasagar mõjus vaid värskendavalt.
Jutluse, mille aluseks oli kirjakoht Jh 10:22–42 templi uuendamise pühast, pidas oma puhkuse ajast Pinti sõitnud peapiiskop Andres Põder, kes rõhutas usu ja selle tunnistamise olulisust. Peapiiskop kõrvutas 2300 aasta taguse Iisraeli ajaloo meie rahva kogemusega: «Juutidel kästi loobuda oma Jumalast, oma usust ja tavadest ja nõuti Kreeka jumalate kummardamist.
Ka meid on püütud ümber usustada ja tehtud seda kuni viimase sajandini, nii et me sootuks usu kaotaksime. See on kõige hirmsam, mis inimesega juhtuda võib.»
Kirikupea ütles, et me ei saa lõputult jääda selle maailma ja Jumala riigi vahele valima. Peame tegema oma otsuse nobedalt, sest aega on vähe, rõhutas ta. Otsust on hõlpsam langetada kirikus, mis on peapiiskopi kinnitusel parimaks kohaks, kus kohtuda Jumalaga.
Lisaks kohalikule õpetajale Argo Oleskile teenis kaasa Pindi eelmine vaimulik, praegune Rõuge õpetaja Mait Mölder. Lektsioone lugesid kirikuvanemad Aivo Vinni ja Riivo Maadla; samuti teenisid kaasa kirikuvanemad Tõnu Huma ja Kalmer Jõks.
Jumalateenistusel laulsid kodukoguduse naiskoor Aita Kaaveri juhendamisel ning külaliskoor Pühalepa kogudusest Hiiumaalt. Esines metsasarvekvartett, orelil mängisid Anne Trumm ja Rein Bleive.
Mälestustahvel hukkunutele
Pärast teenistust avati kiriku kõrval kogukale maakivile kinnitatud mälestustahvel okupatsioonide ajastul 1940–1991 hukkunud koguduseliikmetele.
Õpetaja Oleski selgitusel pärineb idee koguduseliikme, õpetaja August Arumäe (Pindi õpetaja 1958–1962) pojalt Kalle Arumäelt, kes tervislikel põhjustel ise kohale ei saanud tulla.
Arumäe kinnitusel tuleb hukkunute hulka arvata ka need, kes surid vangilaagrites ja küüditatutena võõral maal ning on maetud teadmata kuhu.
Üheskoos palvetati: «Ole meiega, kui avame selle mälestustahvli nendele meie vendadele ja õdedele, kes on kannatanud ja surnud okupatsioonivõimude ajal. Olgu Sinu rahu lahkunud hingedega ja juhi meie samme siin maailmas…»
Liina Raudvassar

Pindi kirik
1861 pühitseti Pindi mõisa maale uue koguduse jaoks surnuaed
1863 pühitseti kirikukell, millele on graveeritud tekst «Soli Deo Gloria»
1880 pandi kirikule nurgakivi
1881 pühitseti Rõuge koguduse abikirik Pindis
1903 pühitseti vendade Kriisade uus orel, vana pill viidi Pikakannu koolimajja
1935 tunnistas konsistoorium Pindi koguduse iseseisvaks