Hugo Lepnurm – Eesti orelitule valvaja
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudis / Number: 19. märts 2014 Nr 13 /
Eesti kuulsaima kirikumuusiku, organisti, helilooja ja pedagoogi Hugo Lepnurme (1914–1999) sünnist möödub tänavu 31. oktoobril sada aastat.
Ühe meie silmapaistvama kirikumuusiku mälestuseks korraldab Hugo Lepnurme Muusikaühing aasta jooksul igal pool Eestis kontserte ja kirikumuusikaüritusi.
Koraalieelmängud mälestusorelilt
Valmis on saanud CD «Hugo Lepnurm. Koraalieelmängud», mille esitluskontsert oli Tallinna Metodisti Kirikus. See on esimene orelimuusika plaat, mis on salvestatud selle pühakoja 2011. aastal valminud Lepnurme mälestusorelil.
Koraaliprelüüdid mängisid sisse ja esitasid kontserdil organistid Virve Soode (helilooja noorem tütar), Ene Salumäe ja Kristel Aer. Prof Lepnurme mälestusi lugesid tema lapselapsed. Plaadi valmimisele aitas kaasa ka tütretütar kunstnik Piibe Piirma, kes kujundas plaadi bukleti, kontserdikuulutused ning juubeliaasta kuulutuse. CD andis välja Hugo Lepnurme Muusikaühing ja see on kuuldavaks järjeks viis aastat tagasi ilmunud koraalieelmängude noodikogule.
Huvitavat kogu aastaks
Juubeliaasta järgmine üritus on 29. aprillil Tallinna Kaarli kirkus, kus kirikukoorid esitavad Lepnurme loomingu ühe tähtteose kantaadi «Lunastus Kristuses». Mais on laste orelifestival, juunis Suure-Jaani vaimulik laulupäev, juulis tehakse jalgrattamatk Lepnurme radadele Kuusallu ja Tsitresse. Raplas avatakse helilooja nimeline pink, Lepnurme helitöid saab kuulata Juurus, Pärnus jm, augustis on orelifestival, septembris muusikapäevad, oktoobris kontserdid, avatakse näitus.
Sünniaastapäeval, 31. oktoobril peetakse Tallinna Toomkirikus toompäevade raames konverents «Tallinna Toomkiriku oreli roll Eesti kirikumuusikute haridusteel. 100 aastat Saueri oreli ja Hugo Lepnurme sünnist». Oli ju Lepnurm Toomkiriku Ladegasti-Saueri oreli restaureerimise initsiaator ja orelifondi esimees. Mälestusüritusi jätkub ka novembrisse ja detsembrisse.
Tänu Lepnurmele, keda on kutsutud ka Eesti orelitule valvajaks, on meie orelid tänases seisus. Ta hoidis orelikultuuri elus läbi kogu nõukogude aja ja tegutses orelikunstnikuna kuni elu lõpuni. Lepnurme eestvedamisel valmis 40 heliplaadist koosnev sari «Eesti orelid», tänu millele korrastati palju Eesti oreleid. Seni ainuke eestikeelne raamat, mis käsitleb oreli ja orelimuusika ajalugu, on ka Hugo Lepnurme kirjutatud.
Pedagoogina on tal oluline osa mitme põlvkonna organistide koolitamisel. Lepnurm oli ka usuteaduse instituudi kirikumuusika osakonna esimene juhataja, ta andis oreli ja koorijuhtimise tunde ning juhatas õppekoori. Ta oli Tapa ja Rapla koguduse organist. Juubeliaasta kava vt www.eelk.ee.
Tiiu Pikkur
