Iga lapsega tuleb kaasa oma lugu

Sajandi alguses avati Tartus kristlik noortekodu, mis pakkus peavarju üheteistkümnele lapsele. Praegu on hoolealuseid viiskümmend kolm, vanemad neist elavad eraldi tugikorteris, nooremad Era tänava kodus kasvatajate ja õpetajate hoole all.

Kolm kriteeriumi
Noortekodu asutaja ja sügiseni juhataja ametis  töötanud Külli Kool ütleb, et tegeleb vanemad kaotanud või muidu abi vajavate lastega 15–17 aastat, aastal 2000 aga taotles linnavalitsuselt luba avada lastekodu, mis töötaks kolme kriteeriumi järgides. Laste hulga suurenemist kommenteerib ta: «See ei ole nii, et oleme plaani täitnud, iga arvu taga on ühe lapse lugu.»
Kõige olulisem tingimus noortekodus elamiseks on õppimine. Lapsel, kes lastekaitsja kaudu noortekodusse satub, on sageli õppimine tagaplaanile jäänud. Siin majas aga pööratakse õppimisele eriliselt tähelepanu. Külli Kooli sõnul vahetatakse probleemide korral lapsel kooli, õpetajaga tehakse pidevalt koostööd ja vajadusel aitab last koduõpetaja.
Teine oluline kriteerium on vaba aja kasutamine ehk enese arendamine. Kui noortekodu avades mõeldi, et pärast koolipäeva ja järgnevat väikest puhkust saadetakse lapsed huviringidesse, siis Külli Kooli sõnul ei hakanud selline lahendus tööle, sest lapsed kartsid väljaspool noortekodu suhelda. Nii toodi erinevad ringid ja nende juhendajad laste juurde.
Kolmandaks on sotsiaalsed oskused, mida harilikult õpitakse kodus vanemate kõrval. Need on pesupesemine, lauakatmine ja toiduvalmistamine, mis pakub nii noorematele kui vanematele lastele suurt rõõmu. Vanemad saavad toiduainete ostmiseks raha, käivad poes ning nädalavahetusel kokatakse siis koos ja kaetakse laud.    

Ema kasvatus ellu
«Lastekodu on lapse jaoks viimane samm, siit enam tagasiteed ei ole,» ütleb Külli Kool. Tuleb igas vanuses lapsi, kõige noorem on olnud kaheaastane. Siinsetele töötajatele meeldiks, et laps ei oleks noorem kui kümnene. «Nooremal puudub võrdlusmoment teiste peredega ja ta ei saa aru, miks ta kodust ära võetakse. Laps kistakse nagu lõhki,» ütleb Külli. Noortekodu kõige vanemad kasvandikud on kahekümnesed, noorim on praegu kuuene.
Sageli arvatakse, et lastekodusse satutakse vanemate alkoholiprobleemi ja vägivalla tõttu. Külli Kool kummutab väite, kinnitades, et peamine põhjus on haigus ja õnnetused. Näiteks on ühe lapse ema arst, ta haigestus ega saa enam last kasvatada. Ta öelnud: «Kui ma lapse ära annan, jääb ta mulle. Kui ma ta endale hoian, annan ta kuritegevusele.» Noortekodus viiakse ellu ema kasvatust, kui ema seda ise ei suuda.
Noortekodu kasvandikest nelikümmend üks on nn riigilapsed – nende ülalpidamise eest tasub riik. Laste vanematel on kasvatusõigus ära võetud. Aga oluline on tagada lastele korralik kasvatus, sest lapsed ei vastuta selle eest, mis kodus juhtunud on.   

Anded on üles otsitud
Selles hoones on eriline tuba, nn kuninganna tuba, kus on käinud ka tõeline kuninganna ja printsess. Siin on Rootsi kuninganna Silvia ja printsess Madeleine’i fotod. Nimelt tuli kuninganna Silvia fond appi noortekodu loomisel ja on siinset tegevust toetanud kaheksa aastat.
On ka teisi aitajaid. Igal aastal korraldab Tartu Tamme Lions klubi Peetri kirikus noortekodu toetuseks heategevuskontserdi, kus astuvad üles tuntud lauljad. Sel aastal esinesid kuulajatele ka noortekodu kasvandikud. Ja lausa suurepäraselt. Olen neid laulmas kuulnud ka varem, meenub jõulukontsert vähekindlustatud inimestele.
Toetused ongi suunatud ennekõike laste arengule. Eriline on huvi muusika vastu, seda õpetab Halliki Pihlap rahvamuusikakoolist. Siinsed lapsed on moodustanud kolm ansamblit, need on eri vanusegruppidele. Esinetud on päris palju, kõige vanemad on üles astunud ka suvel mõnel folgil.
Osa lapsi õpib lisaks muusikakoolis, mõni on valinud muusiku elukutse. Aga osaletakse ka kunsti- ja maleringis, tehakse sporti. Kord nädalas käib noortekodus vaimulik Kaido Soom, kes jagab lastele teadmisi usu vallast. Igal aastal on lastele oma jõulujumalateenistus Peetri kirikus ja kord aastas käib Soomest Oulust piiskop Olavi Rimpiläinen lapsi ristimas ja leeritamas.
Tänu õppimisele ja enesearendamisele pööratud pidevale tähelepanule on noortekodu kasvandikest kuus üliõpilased, gümnaasiumis õpib kümme last, paar käib ametikoolis ja ülejäänud on nooremad.

Tiivad on antud
Kange iseloomuga Anu (nimi muudetud), kes praegu õpib ülikoolis teisel kursusel, sattus noortekodusse 17aastaselt. Ta ütleb, et siia majja tulek päästis ta. Siin ei jäeta tema sõnul kedagi abita.
«Külli on siin alustala, tänu tema otsustusvõimele püsib siin kõik püsti. Ta on range ja konkreetne, tugev, tähelepanelik. Samas on ta väga hea inimene ja saab lastega hästi läbi,» ütleb Anu.
Ja veel kinnitab ta, et siin majas tunnustatakse andekaid: «Me kõik oleme andekad, meie anded on üles otsitud ja neid on arendatud. Meil on isegi sportlikel aladel meistreid,» on Anu uhke.
Tudengist Urmas ütleb, et elas varem vanaemaga, aga pärast tema surma tuli siia. «See asutus on päris kõva sõna. See ei ole tavaline noortekodu, siit saab kaasa hea kasvatuse, siin pakutakse fantastilist arenemisvõimalust. Mida aasta edasi, seda kõrgem on tase,» kiidab Urmas siinset personali.
Ailil, kes on siin majas elanud seitse aastat, on möödunud ajast ainult head mälestused. Praegu elab ta linnalt saadud korteris ja on oma elu peal. Aga käib iga päev ikka Era tänava majja, ta on nüüd siin tööl, kasvatajana.
Rita Puidet

MTÜ Tartu kristlik noortekodu
Tartus Era tänavas
Asutatud aastal 2000
Juhatuse liige Margus Tsahkna
Juhataja Kristjan Pallav
Töötajaid 20, neist lastega tegeleb 10
Hoolealuseid 53