Iga teekäänak, küla ja talu sai tuttavaks

Tunnike autosõitu Tartust Kolga-Jaani on õpetaja Ants Toominga jaoks olnud kümme aastat kui sisenemine teise maailma. Nii ütles õpetaja teel oma viimasele jumalateenistusele Kolga-Jaani kirikusse, kus ta teenis kümme aastat.
2000. aasta 23. jaanuaril oli ilus päikesepaisteline talveilm, lumi krudises autokummide all ja looklevat teed ääristasid härmaehtes männid. Nii jõudis peapiiskop Alfred Toominga pojapoeg Ants Tooming esmakordselt maalilisse Kolga-Jaani. Temas oli mingi eelteadmine, et ta tahab selles paigas töötada.
«See vaikne ilu ja pühaduse tunnetus, mis saabujat Kolga-Jaanis vastu võtab, on hämmastav,» ütleb Tooming. Soojalt tervitasid teda ka koguduse juhatuse esimees Hovard Nurme ja koguduseliige Hillar Taska. Ja hiljuti vanast aidast ümber ehitatud pastoraat, mis ootas vaimulikku.
Kokkukasvamine
Õpetajakandidaat Ants Tooming aitas sajandivahetusel teenida Viljandi Jaani, Halliste, Mõisaküla ja Põltsamaa kogudust. Õpetaja Kalle Kadakas oli kindel kandidaat jätkama Kolga-Jaanis pensionile jääva õpetaja Heino Viksi tööd. Siis kuulutati koht vakantseks, õpetaja Kadakas loobus kandideerimast ja uueks õpetajaks sai Ants Tooming.
Ees ootasid pastoraalseminari lõpueksam, esimene jaanipäev pastoraadis, kuu aega kaplaniteenistust Paldiskis, ordinatsioon 29. augustil ja 5. novembril introduktsioon, kus peapiiskop Jaan Kiivit jun ta ametisse pühitses. Peapiiskoppi assisteerisid emeriitpraost Herbert Kuurme ja õpetaja Kalle Kadakas.
Abikaasa Mari Toomingale «valati selga organisti kohustused, kuigi ta polnud tookord selleks veel valmis». Piduliku introduktsiooniteenistuse ajaks, mis oli rahvarohke, koguduse ja õpetaja poolt täis õhinat ja ootust, olid Toomingad koos lastega kohalike seas juba omainimesteks saanud. 
Sõbralikult suheldi kiriku kõrval elanud õp Heino Viksiga, kes tundis kõiki ja rääkis paikkonnast vanu lugusid. «Minu jaoks oli siinne koht võõras, ma ei tundnud ühtki teekäänakut, küla ega talu. Et mõista kihelkonna atmosfääri, inimestevahelisi suhteid, peab sellega kokku kasvama, võib-olla isegi sündima seal,» ütleb Tooming.
Tormakalt uue küljes
Kuigi kirik ja selle ümbrus oli üsna korras, aga õpetaja Viks eakas, tema jõudlus ja ettekujutus rahumeelne, haaras noor Tooming tormakalt mitmete asjade järele. Korda tehtud sai palju nähtavat alates ajaloolise kiviaia taastamisest kiriku ümber, mille eest kogudus sai presidendilt konkursi «Kaunis kodu 2002» auhinna, kuni tornikiivri kimmkatte väljavahetamiseni.
Sinna vahele jäid kiriku roosakna ennistamine, torniakende ja kiriku väikese oreli restaureerimine, käärkambri renoveerimine, elektrijuhtmestiku väljavahetamine, Jüri Arraku kingitud altari- ja laemaal kabeli heaks. Ja palju muud.
2003. aastal, kui tähistati legendaarse Kolga-Jaani kirikuõpetaja Villem Reimani läbi viidud kiriku-uuenduse 100. aastapäeva, sai kirik vanade Vana Testamendi teemaliste maalide kõrvale kuus Jüri Kase moodsat maali «Kaksteist apostlit». 
Kirikus oli kuulutusnädal ja tänuteenistus selleks puhuks komponeeritud liturgilise muusikateose järgi. Idee autor ja teksti kokkukirjutaja oli Ants Tooming, muusika autor Mart Jaanson ja ideoloogiline konsultant ning piiblitekstide valija Urmas Petti. Nendega liitusid õp Naatan Haamer ja peapiiskop Jaan Kiivit, kaasa teenis Tartu Jaani koguduse kammerkoor Lilyan Kaivi juhendamisel. Kiriku kahel orelil mängisid tipporganistid Toomas Trass ja Aare-Paul Lattik.
Oluline on akadeemilisus
Tähtis osa Ants Toominga elus on olnud Villem Reimani kolleegiumil, mis sündis 2002. aastal eesmärgiga hoida ja propageerida suurmehe pärandit. Kolleegium on välja andnud kolm raamatut, igal aastal tähistatakse Kolga-Jaanis Reimani päevi ja siis peavad Eesti Üliõpilaste Selts ja korp! Fraternitas Liviensis jalgpallimatši.
Reimani isik ja tema toa avamine pastoraadis on olnud meie kultuurielus märkimisväärsed. «Kolleegiumi esimehena jätkan järgmise juhatuse valimiseni, aga ehk ka edaspidi, kuni jõudu on. Selles vallas on alles palju tööd ees,» ütleb Tooming.
Korporandina on õpetaja ümbritsetud Fraternitas Liviensise vennaskonnast, kellelt ta saab sageli nõu. «Mul on kahju, et vaimulikkond on kaugenenud üliõpilasorganisatsioonidest, vanasti käis akadeemiline kuuluvus vaimulikuks ja haritlaseks olemise juurde. Ollakse vastastikusest toest ilma jäänud ja üsna kirikumeelsetesse korporatsioonidesse tungib ilmalik maailm. Teineteise suhtes on tekkimas või juba tekkinud eelarvamused,» arvab õpetaja.
Kokkupuutekohad
Ants Tooming ütleb, et Jaan Tammsalu oli tema jaoks ideaalpraost, kes alati aitas ja nõu andis. Ka peapiiskop Jaan Kiivit innustas ja julgustas. Ta on tundnud toetust ka uue peapiiskopi poolt.
Head sidemed on tal olnud Kolga-Jaani vallavalitsusega – vallavanem (õp Toominga üks esimesi leerilapsi) ja pearaamatupidaja on koguduse liikmed – ja kooliga, kus ta kõik kümme aastat andis kodukandi kirikulooks nimetatud tunde. Palju koolinoori on leeri kaudu kogudusse tulnud, mõnest neist on saanud koguduse nõukogu ja isegi Reimani kolleegiumi liige.
Koostöö on sujunud ka Viljandi maavalitsuse, muuseumi, perekonnaseisuameti ja muinsuskaitseametiga. Ants Tooming on esimene vaimulik kirikus, kes laulatuse käigus sõlmis ka pruutpaari abielu. 
Kolga-Jaani kogudus annab silmad ette mõnelegi linnakogudusele ja on praostkonnas üks tublimaid. Koguduses on stabiilselt olnud 300 liikmesannetajat, teenimisaastate jooksul leeritatuid on 225 ja ristituid 205, mis on suur arv. Oluline on olnud 1868. aastal asutatud koori elavdamine, abikaasa Mari on toonud koori juurde palju uusi liikmeid.
«Muidugi on olnud väljastpoolt kogudusse tulijaid. Kuidas inimene kiriku juurde tuleb, on Jumala käes või kokkupuutekohas, kus me inimese juurde jõuame. Koguduseliikmed on truud ja ma olen propageerinud, et nad jääksid Kolga-Jaanit armastama,» ütleb praegu Tartu Peetri kogudust teeniv õpetaja.
Ta on tänulik, et kogudus sai endale uue õpetaja, Peeter Partsi. Ja loodab, et järglane kasutab kõiki teid, jõudmaks inimeste juurde, ning lööb kaasa Villem Reimani pärandi uurimisel. Kuid kinnitab, et armsad Kolga-Jaani inimesed on tema ja ta pere jaoks alati olemas.
«Kahju on otsi kokku tõmmata, aga meie kirik vajab mind praegu teises kohas. Uue perspektiivi näol muutus areaal, see sai laiemaks,» tõdeb Ants Tooming.
Rita Puidet
Jutuajamine toimus 31. oktoobril teel Tartust Kolga-Jaani, kui õp Ants Tooming sõitis pidama viimast teenistust sealse koguduse õpetajana.

Ants Tooming
Sündinud 9. juunil 1965 Tallinnas.
Õppinud Luua metsakoolis, pedagoogilises instituudis näitejuhtimist, Tartu ülikoolis usuteadust, pastoraalseminaris.
Aastatel 1995–1999 olnud praktikant Võnnu koguduses õp Kalle Kasemaa juures.
Ordineeritud 29. augustil 2000.
Teeninud aastast 2000 kuni usupuhastuspühani 2010 Kolga-Jaani kogudust ja teenib selle aasta jaanuarist Tartu Peetri kogudust. Aidanud teenida erinevaid Viljandi praostkonna kogudusi ja Toronto Peetri kogudust.
Villem Reimani Kolleegiumi asutaja ja juhatuse esimees, Kolga-Jaani Lions klubi liige.
Akadeemiliselt kuulub korp! Fraternitas Liviensisesse (coetus I 1989).
Abielus 1988. aastast Mari Toomingaga, peres kasvavad tütar ja poeg.

Teised temast
Märt Laansalu,  Kolga-Jaani vallavolikogu ja koguduse liige:
Ma ei ole eriti usin kirikus käija, aga usun, et usku on inimestele väga vaja. Selle tähtsus on suurem, kui esmapilgul tundub. See, mis praegu inimeste hingedega toimub, ei ole normaalne. Usun, et usuliselt aktiivsem periood tuleb tagasi. Kirik on siin seisnud nii kaua, et kui siin ei oleks kirikut, ei oleks see meie Kolga-Jaani.
Kristjan Raba, ERMi näitusemaja juhataja, Villem Reimani kolleegiumi ja Kolga-Jaani koguduse liige:
Kolga-Jaani seisukohast on Ants Tooming heas mõttes traditsioonide ja edumeelse uue elu vedaja. Ta on tohutu hingejõu ja energiaga, ajaga kaasas käiv inimene, kes peab oluliseks paikkonna ja samas üldiste väärtuste koosmõju. Ta jõuab silmas pidada suuri asju, aga ka läheneda teisele inimesele otsekontaktiga. Ta on energilisemaid uue põlvkonna kirikuõpetajaid, kes on saanud väga hea ja mitmekülgse hariduse.