Iga tehtud töö paistab välja ja väärib tunnustust

Pühapäeval sai Paide kirikus hõbedase ametiristi sealse koguduse õpetaja Algur Kaerma, kellel möödunud kolmapäeval oli esimene juubel. Õpingud usuteaduse instituudis on selleks korraks lõppenud, järgmisel kevadel möödub tema vaimulikuks pühitsemisest kolmkümmend aastat. Seitsme lapse isa teeb elus kõike suure põhjalikkusega.

Ülimalt läbimõeldud ja meeldejääv oli pidupäeva jumalateenistus, kuhu Jumalale tänu ja ametivennale austust jagama olid tulnud peapiiskop Andres Põder, praostid Teet Hanschmidt ja Enn Auksmann ning sõpruskogudusest Soomest Heikki Koivisto ja Juha Taanila, ordinatsioonivend Tõnu Linnasmäe ning ametiõde Lea Heinaste.
Hõisates laulis kogudus, kus liikmesannetajaid poolteistsada, ja hüüdsid kandled ja pasunad, kui mõelda tuntud kirikulaulule «Võta nüüd Issandat, vägevat kuningat kiita», mis selgi teenistusel uhkesti kõlas. Muusikat oli sel pühapäeval Paide kirikus tõesti ohtralt.
Äsja peapiiskopilt õpetaja ametiristi saanud Algur Kaerma õnnistas edasiseks kooseluks kümme aastat tagasi laulatatud abielupaari ning ristis paariaastase Robin Thori. Aga nagu öeldud, on Alguril seljataga peaaegu kolmkümmend aastat tööd vaimulikuna. 

Põnev väljakutse
Elu on juhtinud Algurit nii, et tal on tulnud ära õppida mitu keelt. Inglise ja saksa keele kohta ütleb ta, et neid peab pastor ikka oskama. Enamasti ka soome keelt, sest sõbrad tulevad külla ja kuidas sa siis puhud (loe: räägid). Teistmoodi ei saa tänapäeval elada-töötada: projekte on vaja kirjutada, suhelda.
Ja palka saab Algur enda sõnul Soome kirikust, otsesõnu Kemi ja Kemimaa sõpruskoguduselt, lubadus selleks on antud 2014. aastani. «Paide kogudus praegu mulle palka maksta ei suuda. See on imede ime, et soomlased on selle kohustuse endale võtnud,» ütleb Algur. «Tämä on ihmeden ihme, kui soome keeles öelda,» kordab Algur öeldut.
«Nendes keeltes, milles aktiivsemalt sebin, olen operatiivsem,» täpsustab vaimulik oma keelteoskust. Vähem kasutust leiab taani ja rootsi keel, aga kui näiteks Tallinna vanalinnas taani keelt juhtub kuulma, teritab Algur kõrva. Ta ütleb, et teda valdab siis soe südamlik tunne ja meenub aeg, kui kaks aastat Taanis Kopenhaageni ülikoolis usuteaduskonnas õppis.
Kui Algur Taani loengutele läks, ei osanud ta sõnagi taani keelt, aga õppis seda intensiivselt kahel kursusel korraga. «Põnev väljakutse oli. Rõõm oli suur, kui tänaval äkki aru sain, mida inimesed räägivad,» meenutab ta. Praegu käib ta vahel Martin Lutheri akadeemia loengutel ja saab nii keelt praktiseerida.

Aednikukutsumust ei ole
See, et Alguril aednikukutsumust ei ole, selgus aga Rootsis Växjös, kus ta viibis seoses usuteaduse instituudi lõputööga 1999. aastal. Elas ta siis toonase piiskopi, praeguse peapiiskopi Anders Wejrydi kodus. Pererahvas oli suur lillesõber ja kauneid taimi oli häärberi suures saalis Alguri meelest umbkaudu 60 eri potis.
Kui piiskop abikaasaga kaheks nädalaks reisile sõitis, paluti tal lillede eest hoolitseda. Lugu lõppes aga sellega, et vaid kaktused elasid vaimuliku hoolitsuse üle, aga Rootsi ametivend oli sellegipoolest tänulik. «Mina aednikuks ei sobi,» võttis Algur juhtumi kokku.
Diplomitöö tegi Algur valmis, seda sai 150 lehekülge Martin Lutheri teoloogiast, aga tööga juhtus kummaline lugu. Algur oli toona ametis Tapa linnavolikogus ega märganud uurida, miks tema lõputöö eksamikomisjoni ei jõudnud. Töö jäi kaitsmata ja instituut lõpetamata. Pingeline tööperiood Tapal kestis kokku kümme aastat.

Vend Martin
Paides, kus vaimulikutöö kõrval vähem muud sahmimist (ta on linnavolikogu kultuurikomisjoni liige) ja tema seitse last suureks kasvanud, möllis Algur end neli aastat tagasi uuesti instituuti. Tubli arv eksameid tuli juurde teha, diplomitöö kirjutas ta uuesti. Vend Martin oli ikka südame peal. Aga seekord keskendus teema 1983. aastal Tallinnas peetud Martin Lutheri päevadele, mis peapiiskop Edgar Hargi initsiatiivil ellu kutsuti.
Töö eest sai Algur kõrgeima hinde ja on tänulik teda juhendanud dr Riho Saardile teema väga hea valdamise ja koostöö eest. «Hea tunne oli, tooli maitse oli õige asja eest suus,» kommenteerib Algur oma saavutust. Ja lisab, et igast tehtud tööst on kasu, see paistab välja ja mõjutab kogudust.
Mõtted lendavad juba kaugemale. Valikuid on kaks: kristlik kultuurilugu instituudis või religiooniantropoloogia Tartu ülikoolis. «Lapsed on suured, kibe töö hommikust õhtuni on läbi saanud,» mõlgutab Algur edasist õppimisplaani.
Alguri varajane noorus on seljataga, pere vanim poeg Ardon hakkab vanaks – vanust 27 aastat – saama, aga abikaasa Maili on endiselt noor ehk Alguriga üheealine – pikk tee hõberistist puuristini on veel käia. Töötatud aastate jooksul on kasvanud armastus: Jumala, kiriku, pere ja inimeste vastu.
Rita Puidet

Algur Kaerma
Sündinud 16. mail 1962
Ordineeritud 12. aprillil 1983
Teeninud Jämaja ja Anseküla kogudust (1983–1988), Tapa kogudust, sh Tamsalu (1989–2005) ja Paide kogudust (alates 2005)
Olnud Tapa linnavolikogu liige ja linnavolikogu esimees 1995–2005
Paide linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige alates 2005
Isamaa ja Res Publica Liidu liige
Pälvinud Lääne-Viru maavanema tänukirja (2005), kutsutud aastal 2007 koos abikaasa Maili ja lastega emadepäeva vastuvõtule president Toomas Hendrik Ilvese juurde