Ilmub Audru kirikut tutvustav postmark
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 15. oktoober 2008 Nr 41 /
Homme, 16. oktoobril annab Eesti Post välja järjekordse Eestimaa kirikuid tutvustava postmargi, mis sedakorda on pühendatud Audru Püha Risti kirikule.
Eesti Post alustas sarjaga «Kirikud Eesti postmarkidel» 2005. aastal, sarja avamark kujutas Karja Katariina kirikut. 2006. aastal anti välja Nõo Püha Laurentiuse ning 2007. aastal Kanepi Jaani kiriku postmark.
«Kirikute valimisel postmarkidele ei ole tehtud põhjalikku, nn teaduslikku tööd, arvestatud on eelkõige arhitektuurilist ja ajaloolist tausta ning seda, et kujutatud oleksid Eesti eri piirkondades asuvad pühakojad,» märkis Eesti Postmargi juhataja Ain Muldmaa.
Audru kirikut kujutava margi väärtus on 5.50 krooni ja see on trükitud trükikojas Vaba Maa, tiraažiks 170 000. Margi on kujundanud kunstnik Riho Luuse. Välja antakse ka esimese päeva eriümbrik ja eritempel. Esimese päeva eriümbriku hind on 13 krooni.
Ain Muldmaa kinnitas, et kirikute sari jätkub kindlasti veel ka tulevikus ning uuel aastal on plaanis anda välja Narva Aleksandri kirikut kujutav postmark. «Samas oleksime väga tänulikud kõikide uute ideede eest järgnevate valikute osas, et sarja paremaks muuta,» lisas Muldmaa.
Audru Püha Risti kiriku ajalugu algab 17. sajandi esimesel poolel, mil krahvinna Magdalena von Thurni eestvõttel hakati rajama puidust kirikut. Praegune kivikirik on ehitatud aastatel 1677–1680 suure kirikuehitaja Magnus Gabriel de la Gardie (ehitas Rootsi 37 kirikut) patronaaži all ja on üks vähestest säilinud 17. sajandil ehitatud maakirikutest Eestis. Audru baroksel kirikul on mõningaid jooni gootikast. Kirik on lihtsa ülesehitusega: ühelöövilisele pikihoonele liitub idas kitsam neljakandiline koor. Varasem puidust torn asendati juba 1715. aastal kivist torniga, mida kroonib kõrge ja sale gooti telkkiiver.
Suuremad remondid toimusid kirikus aastatel 1834, 1872 ja 1911. Pärast Eesti taasiseseisvumist on vahetatud kirikutorni ja pikihoone katus, paigaldatud uued topeltaknad ja tornirist.
Merje Talvik
