Ilmus põhjaeestikeelse Uue Testamendi faksiimiletrükk

10. veebruaril esitleti Eesti Rahvusraamatukogus esimese põhjaeestikeelse piibliväljaande, 1715. aastal Tallinnas trükitud Uue Testamendi faksiimiletrükki.

Varasema eestikeelse kirjasõna ühest olulisemast teosest, mida ligi 300 aastat tagasi trükiti 500 eksemplari, on Eestis säilinud vaid mõni. 1715. aastal Tallinnas ilmunud «Meie Issanda Jesusse Kristusse uus Testament ehk Jummala ue Sädusse Sanna» kujunes ühenduslüliks 17. sajandi rootsiaegse ja 18. sajandi veneaegse pietistliku eestikeelse kirjasõna vahel.

Itaallase toetus

Väljaande ilmumine sai teoks tänu Eesti Rahvusraamatukogu koostööle firmaga Euroimmobiliare, kes Uue Testamendi väljaandmist rahastas. Kolm aastat tagasi tuli Rahvusraamatukogule kiri Itaalia saatkonnast sõnumiga, et üks siin äri ajav mees soovib toetada eesti kultuuri ja seeläbi oma nime jäädvustada.

2003. aastal ilmuski AS Euroimmobiliare presidendi Massimo Guerrini toetusel F. R. Kreutzwaldi koostatud populaarteadusliku pildiajakirja «Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on» faksiimiletrükk.

Järgnes Uue Testamendi faksiimiletrüki tutvustus. Tegijate sõnul oli kõige töömahukam ja aeganõudvam digiteerimine. Digitaalkoopia tehti rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogus säilitatavast 1715. aasta esmatrükist ja nüüd on lisaks raamatule olemas digitaalkoopia. Lehekülgi on raamatus üle viiesaja, teos ilmus 550 eksemplaris, millest 50 on nahkköites.

Raamatu esitlusel ütles Massimo Guerrini avasõnad eesti keeles, edasi itaalia keeles jätkates tunnistas ta oluliseks hetke, «mil tuntakse end lõpmatult väiksena teose suuruse kõrval».

Rahvusraamatukogu peadirektor Tiiu Valm rõhutas eesti kultuurilukku püsiva jälje jätnud kahe teose faksiimileväljaande tähtsust: «Need on raamatud, mille mõju ja tähendust meie väikese rahva arengule Euroopa kontekstis on raske ülehinnata.»

Esitlusel osales ka Itaalia Vabariigi suursaadik T. E. Ruggero Vozzi.

Allikmaterjal on kättesaadav

Uue Testamendi uustrüki saatesõnas annab keeleteadlane Kristiina Ross ülevaate testamendi pikast ja keerulisest tõlkeloost. Esitrükis ilmus praost Christian Hoppiuse kultuurilooliselt tähtis saksakeelne eessõna, milles leidub üks esimesi ülevaateid eestikeelse kirjasõna ajaloost. Eessõna on esmakordselt eesti keelde tõlkinud ja põhjalike kommentaaridega varustanud teoloogiadoktor Toomas Paul, kes nimetab 1715. aasta Uut Testamenti harulduseks säilinud eksemplaride vähesuse tõttu.

Esmatrüki tundmine on piibli-uurijatele oluline, kui tahta jälgida teksti arengut. Seetõttu on oluline harulduse kättesaadavus. Seda kinnitas ka Tartu Ülikooli Uue Testamendi õppejõud Peeter Roosimaa.

Eesti Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe andis üle tänukirja, millega piibliselts tunnustas Rahvusraamatukogu ja hr Guerrinit toetuse eest Uue Testamendi trükkimisel.

Kuigi iga põlvkond trükib ja tõlgib ise Piibli, tuleb Tiit Salumäe sõnul olla tänulik abi eest, «mille läbi olete teinud võimalikuks selle väärtusliku teose kättesaadavuse tänapäeva lugejale».

Lõpuks toon väljakirjutuse 1715. a trükist Matteuse evangeeliumi 11. peatüki 28-29 salmist: Tulge minno jure keik/ ke waewatud ja koormatud ollete/ minna tahhan teile hingamist sata. Wotke ennese päle minno ikke/ ja õppege minnust/ et minna ollen tassane/ ja süddamest allandik/ siis leiate teie hingamist omma hingele.

Sirje Semm