In memoriam Hilma Talvar

In memoriam
Hilma Talvar
26.07.1913–17.01.2012

Pühapäeval, 22. jaanuaril saadeti Nõmme Rahu kirikust viimsele teele Eesti Evangeelse Luterliku kiriku vanim organist-koorijuht Hilma Talvar.
Hilma Talvar (neiuna Magnus) sündis Tallinnas. Kooliteed alustas Hilma seitsmeaastaselt humanitaarkallakuga Kaarli eragümnaasiumis, kus olid väärtustatud kristlik kasvatus ja üldhumaansed põhimõtted. Usuõpetus,  hommiku-  ja õhtupalvused olid koolielu lahutamatu osa. Sügavalt usklik vanaema oli tema usulisel  kasvamisel autoriteediks ja mõjutajaks. Sageli võttis vanaema Hilma kaasa kirikusse ja palvemajja. Kodus lauldi palju, ema oli väga musikaalne.
Juba viieaastaselt hakkas Hilma klaveritunnis käima. Õpetajaks oli konservatooriumi üliõpilane, ühe aasta õppis ta ka Theodor Lemba  juures, kuid terviseprobleemide tõttu ei saanud ta oma klaveriõpinguid jätkata. Küll aga käis ta juba noorena klaverikontsertidel, mis mõjutas tema muusikalise maitse kujunemist.
Kool oli pidevalt hädas ruumipuuduse ja majanduslike raskustega, mistõttu vahetati mitu korda asukohta. Hilma alustas Tatari tänava koolis ja lõpetas 1931. a Süda tänava Kirsipuu kooli VIII lennus, milles oli 42 õpilast.  
Leeriõnnistuse sai Hilma Tallinna Kaarli kirikus.
9. novembril 1940 abiellus Hilma kirikuõpetaja Bernhard Talvariga. Nende esimeseks ühiseks elukohaks sai Haljala, kus abikaasa juba teenis kogudust. Hilmal seal muusikalisi töökohustusi ei olnud, koguduses oli köster olemas.
1944 viidi abikaasa Bernhard 12 aastaks Venemaale vangi. Hilma tuli tagasi Tallinna, Nõmmele.
Kui abikaasa vangist vabanes, määrati ta teenima Järva-Madise kogudust. Seal selgus, et kogudusel pole organisti. Tolleaegne peapiiskop Jaan Kiivit teadis, et Hilma oskab mängida klaverit ja soovitas tal hakata õppima Usuteaduse Kõrgema Kutsekomisjoni kirikumuusika osakonnas (hilisem Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakond).
1957. a alustas Hilma õpinguid õppejõudude Hugo Lepnurme, Vilgo Linaski, Hella Tedderi, Johannes Kappeli ja Emilie Karjuse juhendamisel. 1959 sai Hilma aseorganisti kutseõiguse.
Järva-Madisel oli alguses väike koor, kellest Hilmal õnnestus kasvatada segakoor, kus laulis isegi 8 meest. Tolleaegsetele ametivõimudele ei meeldinud, et kogudusetöö edenes jõudsalt. Meeslauljate abikaasad ähvardati isegi töölt vallandada. Hilma on oma mälestustes meenutanud, et selles koguduses oli väga kodune, ühtehoidev, sõbralik vaimsus.
Aastaid 1961–1977 Rõuge koguduses pidas Hilma oma elu kõige viljakamaks perioodiks. Seal oli suur 40-liikmeline segakoor, kes vajas uut repertuaari, mida tuli käsitsi kirjutada. Koos Võru praostkonna kooridega korraldas Hilma koraalipühi.
Rõuge kogudusel oli veel abikirik Ruusmäel ja Jaanimäel. Nendeski kohtades  tuli orelit mängida. Sageli oli pühapäeviti kaks jumalateenistust, peale selle kord nädalas kooritöö.
1977. aastal pärast mehe surma (23.01.77) tuli Hilma taas Tallinna. Üsna varsti pöördus Nõmme Rahu koguduse õpetaja Voldemar Ilja, keda  Hilma Võru praostkonna ajast tundis, tema poole palvega tulla koguduse organistiks. Hilma nõustus ajutiseks, aga töötas Nõmmel organistina 14 aastat (1978–1992). Juhatada tuli segakoori, naisansamblit, mängida  orelit.   Ta on meenutanud, et see polnud kerge, aga kogudus võttis teda väga hästi vastu ja aitas raskustest üle saada. Koguduseliikmetele ja lauljatele oli Hilma nagu kaitsev ja hoolitsev ema.
1989. a septembrist võttis kooritöö juhtimise enda kanda Aita Ilja ja Hilma oli vajadusel veel vaid abiks.
Kui 1982. a loodi koorijuhtide ja organistide segakoor (KOSK), tegutses Hilma pikki aastaid koori kirjatoimetajana. 1988. a detsembris aitas ta koos Hugo Lepnurme ja Hella Tedderiga koostada 1989. a Otepää vaimuliku laulupäeva repertuaari.
Peapiiskop Andres Põder tunnustas 2008. aastal Hilma Talvarit kauaaegse ustava töö eest kirikumuusikuna ja autasustas teda EELK III järgu Teeneteristiga.
Puhka rahus, armastatud kaasteeline ja kirikumuusik.
Viimane hommik
ei ootagi õhtut,
vaid kasvab igaveseks päevaks…   
(S.-A. Mickelin)
Marika Kahar