In memoriam Illar Hallaste

In memoriam
Illar Hallaste
06.05.1959–27.10.2012

Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada.
Ps 142:4

Üks ametivend meenutas Ida-Harju vaimulike viimase kokkusaamise ühte teemat – kuidas sa puhkad – ja seda, et too kohtumine ja nood vastused jäid Illarile viimaseks. Illar ütles siis sisemise äratundmisrõõmuga, et talle on oluline käia palverännakul, siis puhkab ta kõige paremini …
Kogu elu on palverännak, on targad öelnud. Ja enamgi veel apostel Pauluse sõnadega: «Kas me nüüd elame või sureme – me oleme Issanda päralt.» Elulugu on triipkood, mis on jutustatud Loojaga kahasse ja siis seitse korda seitsmekümne seitsmesse loosse koos teekaaslastega.
EELK vaimulike leksikoni on ta ise esitanud sellised andmed: Hallaste, Illar (06.05.1959 Kohtla-Järve) – Ida-Harju praostkonna vikaarõpetaja. Ristitud ja konfirmeeritud 1978 Lüganuse kirikus. Ordineeritud aseõpetajaks 11.07.1982, õpetaja õigus antud 18.11.1982. Hariduskäik: Kohtla-Järve kaugõppekk 1977, TÜ 1977–1979 (õigusteadus, eksmatrikuleeriti usu pärast, lõpetas 1995), UI 1979–1982 (dipl). Teenistuskäik: Laiuse õp ja Palamuse h-õp 1982–1983, Torma õp 1983–1988, Kodavere h-õp 1986–1988, Kadrina õp ja Ilumäe h-õp 1988–1993, Tapa h-õp 1988–1989, Tallinna vikaarõp 1994–1998, vabastatud ametist 1998–2003, Ida-Harju vikaarõp 2005–. Järva pr kt 1990–1992, Ida-Harju abipr 2007–2011. Kirikukogu liige 1987, 1990–1993, 2008. Juriidilise komisjoni liige 1992–1997. Muud ametid ja ülesanded: Eesti Kongressi saadik; Eesti Komitee, EV Ülemnõukogu, Põhiseadusliku Assamblee 1990–1992 ja VII Riigikogu liige 1992–1995. Publikatsioonid: «Kanoonilise õiguse käsiraamat» 2011.
50. sünnipäeva puhul Eesti Kirikus ilmunud loos on Illar eelnevate daatumite juurde lisanud selgitusi: «Lasin end tudengina Lüganuse koguduse õpetajal Einar Soonel ristida ja käisin tema juures leeris. Einar Soone soovitas mul kirjutada avaldus, et mind on usulistel põhjustel ülikoolist välja heidetud. Kui avaldus jõudis usuasjade voliniku kätte, kutsuti mind välja ja öeldi, et võin õppima asuda kuhu tahes ja millist eriala iganes, kuid mitte ülikooli ja õigusteadust. Avaldasin soovi minna õppima Usuteaduse Instituuti, kuid sinna mind ametlikult siiski õppima ei lastud.
Kui mind oli ülikoolist välja visatud, pakkusid nii Vello Salum kui Andres Põder võimalust enda koguduse juures kirikumehena töötada ja elada. Otsustasin minna Andres Põderi juurde Suure-Jaani, kus tuli teha tavapäraseid kirikumehe töid: niita heina, rookida lund, koristada kirikut. Olen väga tänulik neile vaimulikele, kes mind ja mu peret sel ajal vaatamata oma napile sissetulekule (umbes 50–70 rubla kuus) ka materiaalselt toetasid, andes igaüks 10 rubla, et saaksin UIs õppida. 1982. aasta suvel sain Laiuse ja Palamuse koguduse õpetajaks. Aasta pärast läks Torma koguduse õpetaja pensionile ja mind määrati Tormasse, kus olin viis aastat. Seejärel teenisin viis aastat Kadrina kogudust.
1990. a märtsis valiti mind ülemnõukogusse. Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist 1991. aastal moodustati põhiseaduse koostamiseks 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee. Arvan, et minu kõige olulisem töö ongi seotud assambleega, sest juhtisin selles teematoimkonda, mille alla kuulus põhiseaduse 5 peatükki, mis tähendab, et olin väga lähedalt seotud 1/3 riigi põhiseaduse väljatöötamisega.
Kui läksin poliitikasse, jäi kirikutöö jaoks aega napiks. Seepärast pidin tegevvaimuliku tööst vahepeal loobuma. Praegu olen aga Ida-Harju praostkonna abipraost ja vikaarõpetaja, mis tähendab, et asendan õpetajaid, kes on kas puhkusel või ei saa mõnel muul põhjusel teenida. Vikaarõpetajaks olemine tähendab, et kunagi ei tea, millises koguduses tuleb järgmist teenistust pidada; lihtsalt helistatakse ja palutakse, kas ma ei saaks õpetajat asendada.»
See on kuidagi nii, et kui kutsutakse, tuleb minna … Vana Testamendi laulik on seda minekut julgustanud: «Kui ma astuksin taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin endale aseme surmavalda, vaata, sina oled seal! Kui ma võtaksin koidutiivad ja asuksin elama viimse mere äärde, siis sealgi su käsi juhataks mind ja su parem käsi haaraks minust kinni …»
Illar ja Hilja Hallaste peres on sirgunud suureks kaheksa last, sündinud on juba ka lapselapsi.
Südamlik kaastunne emale, abikaasale, lastele ja kõigile lähedastele.
Tauno Kibur,
Ida-Harju praostkonna praost