Isegi manitsemisi võib jagada armastuses

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number:  /

Jaan Tammsalu. Foto: erakogu

Tähistades Tõnis Mägi ja Ain Agana kontserdiga Paldiski koguduse alguse idee 255. aastapäeva, leidsin oma eelkäija poolt kirjutatud raamatust midagi, mis väga liigutas.

1769. aasta suvel peeti Harju-Madise koguduses visitatsiooni ja seal tõstatati ka küsimus läheduses asuva Paldiski vaimuliku teenimise kohta. Küllap sellest lähtuvalt kirjutasid 24. jaanuaril 1770 kaks Paldiski elanike esindajat keiserlikule konsistooriumile palvekirja, milles palusid, et Harju-Madise õpetajal lubataks ka Paldiskis jutlustada ja ametitalitusi läbi viia.

Selle kirja toon oli hämmastav. Kuidas siis küll kirjutati ja millised mured siis mõnel inimesel olid! Joahim Friedrich Kahlau ja Johann Sollenius  on selles kirjas mures „oma hingeõndsuse ning ajaliku ja igavese käekäigu pärast“.

Nad pöörduvad Konsistooriumi poole „Paldiski linna kõikide puhast evangeelset Augsburgi usutunnistust pooldavate saksa elanike nimel“ ja soovivad, et „ametisse seataks hingehoidja, kes neile Jumala Sõna kuulutaks, kuna nad pisarsilmil on sunnitud nägema, kuidas nende pered ja teenijaskond peavad ilma õpetuse, Jumala Sõna kuulutamise ning jumalateenistusteta kasvama".

Edasi lugemiseks:

Tee digitellimus

Oled juba tellija? Logi sisse

Jaga