Jaan Eensaar: olen luterliku kiriku üle uhke!

Oktoobris valiti Valga praostkonna Rannu koguduse juhatuse esimees Jaan Eensaar (42) EELK aasta juhatuseesimeheks. Äsja naasis ta palverännakult pühalt maalt. 

Väike Rannu kirik asub keset Võrtsjärve-äärseid põlde alevikust eemal. Selline ehk veidi hüljatudki hooldatava kogudusena seisis see pühakoda seal aastaid, kuni 2018. aastast justkui talveunest ärkas ja uut elu ilmutas. 2018. aastal oli liikmesannetajate arv 14, 2021. a 51. Vahe on 3,6-kordne. Oma olulise osa sellesse arengusse on andnud Jaan Eensaar koos laste ja abikaasa Liisaga. Selle panuse märkamist kannab ka aasta juhatuseesimehe tiitel koos palverännu toetusega.

Saabusite just pühalt maalt. Jagage oma muljeid.

See oli uskumatu – olla seal, palvetada seal, kus Kristus palvetas, näiteks Ketsemani aias. Või viibida pühas hauakirikus. See on kirjeldamatu! Käisime ka Taabori, Jeesuse kirgastamise mäel ja mujal. Praegu oli vähe turiste, see oli eriline kogemus. Varem oodati tundide kaupa, et hauakirikusse pääseda, nüüd läks 10–15 minutit. Kirikuid, kus käisime, oli kümneid ja kümneid. Giid õpetaja Arne Hiob ütles, et püha maa tundmine on viies evangeelium. Eks see võibki olla tõsi.

Kuidas Jumal teie ellu jõudis?

Ei minu ega abikaasa peres pole kristlasi olnud, välja arvatud minu vanaema, kes elas 105aastaseks. Ta oli Tartu Maarja koguduse liige. Olen kindel, et ta palvetas meie eest.

Elasime vabaabielus ja meil oli juba kaks last, kui tundsime naisega, et tahame laulatust. Olime mõlemad loodusteadusi õppinud Tartu ülikoolis. Seal valitseb üsna paganlik vaim ja abiellumine, ammugi laulatamine, pole moes.

Ristimine, leer ja laulatus toimusidki 2010. aastal. Seega oleme väga noored kristlased. Enne seda huvitusime ka teistest vaimsustest (Naerdes. – K. L.). Jumalale tänu, pääsesime sellest kergelt! Õpetaja Ants Tooming tegi sel ajal organiseerunud üliõpilastele leerikursusi. Olen korp! Vironia liige ja selliselt sattusime sinna ning meist said esialgu Kolga-Jaani koguduse liikmed.

Saite tiitli Rannu koguduse juhatuse esimehena. Mis viis Randu?

Meie laulatus toimus Rannu kirikus. Minu abikaasa Liisa esivanemad ostsid maa ja ehitasid kiriku lähedale talu 1871. aastal. Talu seisis aastakümneid tühjana. Nüüd oleme selle korda teinud. Jagamegi pereelu kahe kodu vahel: Tartus on korter ja Rannus talu, kus asub minu mesindusettevõte. Meie neli last – Eerik (16), Juhan (15), Paul (10) ja Maarja (6) – on koolivaheaegadel ning nädalavahetustel Rannus ja talvel linnas koolis.

Mõned aastad pärast laulatust hakkasin tundma, et pean kirikusse minema. Pühapäevahommikuti kohe tõmbas pühakotta. Elame umbes viie kilomeetri kaugusel. Mäletan, et Rannu kirik oli kehvas olukorras: põrand mäda, orel häälest ära, tornikell lõhki … Tihti olin ka üksi kirikuline, aga see ei heidutanud mind. Tundsin siis, et see ei ole minu asi kirikus midagi korraldada. Tol ajal teenis Rannus tubli õpetaja Diina Tuulik ja teenistused olid kaks korda kuus. Aeg-ajalt ajasin pühapäevi segi ja sõitsin kohale valel pühapäeval.

Ega ma alguses jumalateenistuse korda ei jaganud. Olin nii õnnelik, kui leidsin lauluraamatu lõpust liturgia korra ja avastasin, et on mingi süsteem. See oli päris alguses. Leerikoolis räägiti nii palju ja pulmad olid tulemas, ei jõudnud kõike vastu võtta. 2018. aastal tekkis olukord, et oli kiirelt vaja juhatusse inimest, tulin siis vastu. Hooldajaõpetajaks oli tol ajal Mart Jaanson.

Just 2018. aastal sai Rannu kogudus üle pika aja oma õpetaja Timo Švedko. Kuidas oli võimalik, et tol ajal 14 liikmega kogudus seda suutis?

Ma ei ole Rannus kohalik, küll olen olnud limnoloogiajaamas järvemuuseumi juhataja. Enne mesinikutöö alustamist oligi soov geoloogia valdkonnas teadlasena end teostada, aga see ei tasunud majanduslikult ära. Abikaasa oli lastega kodus, vahepeal töötas loodusainete õpetajana Valguta põhikoolis ja nüüd on Tartu kristlikus koolis. Neli last on vaja üles kasvatada ja majanduslikult toime tulla.

Rannu on küll kauge kant, aga siin on hulk tublisid ettevõtjaid ja põllumehi. Mesinikuna sõidan pidevalt oma mesitarude vahet ja suhtlen külarahvaga. Pöördusin siis ettevõtjate poole ja palusin neilt 1000 eurot aastas kiriku toetuseks. Arvan, et mõjus ka see, et ütlesin, et mina ise ettevõtjana panen oma osa. Teisena saime kogudusele paremad maa rendilepingud. Sealt tuligi õpetaja palka. Nüüd on lisandunud hulk püsiannetajaid ja suurannetajate vajadus on vähenenud.

Tahan veel jagada ühte erilist kogemust, mis juhtus aastaid tagasi. Nägin ühel pühapäeval vastu esmaspäeva pärast armulaual käimist unenäo. See toimus kuskil kolme ajal öösel. Olin mingis jubedas kohas, tohutu painaja oli. Kirikust oli ikka midagi külge jäänud ja palusin unes Kristust appi. Tundsin, kuidas tohutu valgus tungis minu unenäkku, siis ärkasin üles, pisarad voolasid. Mu abikaasa oli nii ehmunud. Tavaliselt magan sel ajal sügavalt. Mulle tundus, et minu seest läks selles unenäos midagi halba välja. Üldiselt usun enam sellisesse vaimsesse kasvamisse rahulikul viisil, aga see oli küll väga eriline kogemus.

Esimene pilk kogudusele oli trööstitu, nagu kirjeldasite. Kuidas edasi?

Muidugi võib tunde lugeda, kui palju oled panustanud, kuid tunnen, et see on olnud minu kohus. Kasuks on tulnud minu usaldav iseloom. Lasen inimestel tegutseda. Näiteks Valga praostkonna projektijuht Miina-Liisa Kuusemaa on tohutult panustanud Rannu kiriku remonti. Peabki ütlema, et kõik, mis oleme teinud, on ühiselt tehtud. Nüüd on meil üle 50 liikme. Kolme aastaga on liikmete arv tugevalt kasvanud ja annetuste hulk suurenenud üle kümne korra.

Mida peate juhatuse esimehe ametis oluliseks?

Juhatuse esimees peaks iga pühapäev teenistusel osalema. See on mulle oluline. Nüüd on juba aastaid olnud Rannus igal pühapäeval jumalateenistus. Leian, et kui teised annetavad, siis pean ka ise annetama hoolimata, et teen vabatahtliku tööd. Hea on, kui juhatuse esimees oleks avara mõtlemisega ja igat senti ei loeks. Peab olema nii misjonär kui ka visionäär. Peab uskuma, et kõik hea, mis teed, tuleb tagasi. See on natuke muidugi ärimehe suhtumine. Elu on siiski keerulisem kui „raha sulle, kurgid mulle“ … Kui oled õnnistatud, siis võib isegi tagasilööke tulla, aga lõpuks väljud ikka võitjana.

Peresuhteid pean väga oluliseks. Kui sul on hea pere, siis saad rahus oma tööd teha. Tänapäeval inimesed nii palju lahutavad, see on tohutu piin. Tänan Jumalat, et minu perega on kõik korras! Teeme seda kogudusetööd ikkagi koos, naine ja lapsed aitavad igati. Sundinud ei ole. Kõige vanem poeg käib rõõmuga kirikus, jutlused ja armulaud on talle olulised.

Meil on koguduses selline rahulik pereelu. Oluline on, et ei hakkaks tühjast tüli tegema. Inimesed peaks kannatlikud ja rahulikud olema. Ega ma oskagi muud öelda.

Praegu teenib Rannu kogudust hooldajaõpetaja Mart Jaanson. Kas on lootust taas oma õpetaja saada?

Mart on hea ja austust vääriv õpetaja, kuid praostina on tal koormus suur. Diakon Robert Bunder on meile tulemas. Ta on oma jah-sõna ütelnud. Kogudus üürib talle teadlaste külla Võrtsjärve äärde korteri.

Kui saime teada, et Timo Švedko lahkub, siis käisime mitme vaimuliku jutul. Ei ole võimatuid olukordi. Tuleb soov Jumala kätte anda. Kui on õige asi, isegi kui tundub, et teostada on võimatu, siis tuleb lahendus. Roberti naise isa elab siinkandis. Ma arvan, et vaimulik tajub ära, kuidas kogukond ja kogudus temasse suhtuvad. Kogudusel arenguruumi on. Kihelkonnas on umbes 1500 inimest.

Millised meeleolud on koguduses seoses Ukraina sõjaga?

See on õudne, mis siin rääkida. Saatan tegutseb. Mis see muu saab olla? Oleme annetanud, aga see on muidugi pisku. Sõjapõgenikele mõeldes, meil on küll pastoraat, aga see on viletsas olukorras, vett pole sees. Olen kutsunud oma tallu ukrainlasi tööle. Kuidas sellega läheb, selgub veel.

Milline näeb välja mesiniku argipäev?

Suvel on raske. Asjad toimivad, kui inimesed toetavad üksteist ja hoiavad kokku. Mul oli ikkagi ettekujutus, et minust peab teadusemees saama. Mu naine, kelle vanemad on teadlased, soovitas mesiniku ametit. Tänu abikaasale olengi mesinik! Ja juba kümme aastat! Kannatlik peab olema selles ametis. Tihti küsitakse, kui palju nõelata olen saanud. Eks tuhandeid kordi. 600 mesilasperega on minimaalne kümmekond sutsu päevas.

Ees on ülestõusmispühad. Kas jagaksite teie pere pühadekombeid!

Käime kirikus ja pärast seda on talus pidulik lõuna. Sel aastal oleme küll mõelnud koguduse koju külla kutsuda. Koroona on nii kaua kestnud ja koguduse jõuluüritused meie kodus jäid ära.

Eesti inimene on rohkem jõuluusku. Kui enne koroonakriisi käis jõulude ajal meie väikeses kirikus 150 inimest, siis ülestõusmispühadel jõuab pühakotta oluliselt vähem inimesi. Pühapäeviti viimasel ajal kümmekond inimest, aga suvel rohkem. Alati on pühapäeval ka keegi, keda pole tükk aega näinud. Kannatlikkust ja püsivust peab koguduses olema nagu töös mesilastegagi. (Muheleb – K. L.)

Teil on hetkel reisirohke aeg. Mainisite, et ees seisab perereis Itaaliasse.

Läheme kolme lapsega. Gümnaasiumipoiss, kellega pühal maal koos olime, jääb maha ja peab järele õppima. Ta tegi terve suve tööd, vurritas mett, et sellele reisile saada.

Lähme lastega samadele radadele, kus meie armastus alguse sai. Kohtusime abikaasaga aastal 2003, siis tegime rattamatka Põhja-Itaalias. Naise vanemad, kes on teadlased, töötasid sel ajal Itaalias ja seetõttu oli meil võimalus seal olla pikemalt.

Saan kirikutööd teha tänu sellele, et ettevõtte juhiks olemine annab mulle vabaduse oma aja üle otsustada. Siis saan rahus kirikus kaminat kütta.

Saan aru, et selleks, et saaks kirikus rahulikult kaminat kütta, peab olema ärimees.

Jah! (Naerab südamest, silmad säravad – K. L.) Tundub väga ebaloogiline, aga nii see minu puhul on. Koguduses on kõige olulisem loomulikult vaimulik ja koguduse hea suhe vaimulikuga. Kui see on olemas, siis tahad ju oma õpetajat rõõmustada, et tal oleks hea tulla. Et ta ei heituks, oleks rõõmus ja ikka tuleks meie juurde. Arvan, et kindlasti ei tohiks kogudusi liita. See, mis Rannu kogudusega on juhtunud, on väike ime! Igal pool on see võimalik!

Olen luterliku kiriku üle uhke! Meil on niivõrd palju tarku ja tublisid vaimulikke. Luteri kirik annab tõsise ja olulise dimensiooni meie kultuuri. See meeldib mulle väga! Kirik on püsiv ja on mulle vaimselt kõige olulisem!

Kätlin Liimets

Jaan Eensaar

Sündinud 31. juulil 1979

Okt 2021 valiti EELK aasta juhatuseesimeheks

2010 ristiti ja leeritati Kolga-Jaani koguduses

Al 2018 Rannu koguduse juhatuse esimees

OÜ Lõuna-Eesti Mesi omanik

Haridus: Tartu ülikooli loodusteaduste õpetaja eriala (2002) ja TÜ keskkonnatehnoloogia geoloogia suund (2004), 5. kategooria mesinik (2015)

Varasem tegevus: Tartu ülikooli andmespetsialist, maaülikooli limnoloogiakeskuse järvemuuseumi juhataja, geoloog erinevates välisriikides (Austraalia, Jordaania)

Koguduses tehtud tööd: oreli remont, katuse hädaremont, akende restaureerimine, käärkambri remont ja põranda vahetus, luukambri ja kogu kiriku põranda ehitus, katusekonstruktsioonide restaureerimine, kantselei ja luukambri sisustuse ostmine, küttekehade ostmine

EELK majandusnõukogu liige

Abikaasa Liisa, neli last

Pildigalerii: