Jaani kirik saab kaks nimeliste viledega orelit

Tallinna Jaani kirikusse seatakse üles Saksamaalt kohale jõudnud kolm tonni kaaluva uue oreli detaile. Uue altarioreli esimene kontsert on I ülestõusmispühal, 16. aprillil.

Uue kuue meetri kõrguse oreli kokkupanek on täies hoos.

«Detailid on nagu palkmaja puhulgi kõigepealt kokku pandud, osad nummerdatud, taas lahti võetud, et siis õiges kohas kokku panna,» selgitas koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. «Viimase 50 aasta jooksul ei ole juhtunud, et mõnda Eesti luteri kirikusse oleks toodud uus orel. On küll toodud vanu ja neid siin üles pandud. Selles mõttes teeme ajalugu, et saame  tuliuue oreli.»

Tegemist on kuue meetri kõrguse ja kolme meetri laiuse suure kontsertoreliga, mis paigutatakse kooriruumi altari lähedusse. See annab hea võimaluse palvustel ja väiksematel talitustel altari kõrval orelit mängida. Ka solistid saavad siinsamas rahva ees esineda.

Uus tuleb, vana läheb

Esimesel ülestõusmispühal, 16. aprillil saab kirikus kuulata tunnustatud organisti, kiriku orelifondi abiesimeest Andres Uibot, kes selle kontserdiga tähistab oma 50. sünnipäeva. Järgneval nädalal on iga päev orelikontserdid, lõpukontserdi annab 23. aprillil Hollandi ja maailma parimaid organiste Peter van Dijk.

Õpetaja Tammsalu sõnul saab kirikus tulevikus, 2007. aasta juuli lõpuks, olema kaks töökorras orelit. «Vana oreli saadame 4. juunil pidulikult ära Saksamaale, sinna, kust uus orel toodi. Enne seda mängivad orelil Eesti paremad organistid igaüks pool tundi, kokku seitse tundi jutti.

Jaani kiriku orel on remondita vastu pidanud enam kui 30 aastat. «Juba 30 aastat tagasi räägiti, et kohe tuleb krahh ja ei saa enam üldse mängida. Õnneks on pillide kuningas meie vastu armuline olnud ja osavad organistid taibanud, millist nuppu tohib välja tõmmata ja millist mitte, millist klahvi vajutada, millist mitte. Remondiks oli viimane aeg.»

Restaureerimiskonkursi võitnud orelimeister Martin ter Haseborg lubas teha lisaoreli. «Kõik orelimeistrid lubavad vana oreli remondi ajaks ehitada ajutise, mille nad hiljem lahti võtavad ja järgmisse kohta üles panevad,» selgitas Tammsalu. «Martin ter Haseborg aga andis teistsuguse lubaduse: kui ta juba siia oreli teeb, siis uue. Nii tekkiski võimalus mõelda kahe oreli peale.»

Haseborgi pakkumine oli ka kõige odavam – 6 miljonit krooni. Sellest 2 miljonit on lubanud kanda Tallinna linn ja 2 miljonit kultuuriministeerium osamaksetena 300 000 krooni aastas.

Oreliviled müügis

Õpetaja sõnul võtab orelifond laenu, et ehitajale saaks tasutud õigeaegselt. «Meie maksame laenu kuue aasta jooksul tagasi. Selle raha sees on nii remont kui uus orel.»

Orelifond on käivitanud huvitava ja järgimist vääriva projekti. Nimelt on  oreliviled müügis. «Kõik 3610 uue ja vana oreli vilet mõnest sentimeetrist 6 meetrini on meil täpselt kirjas. Anname tänukirja igale inimesele, kes soovib annetada kirikule omanimelise vile,» selgitab Tammsalu, kelle sõnul on kolm 50 000 krooni maksvat vilet juba omaniku leidnud.

Kõikide orelivile ostjate nimed jäädvustatakse oreli kõrval seinal vasktahvlil. Nii on mitme põlvkonna pärast veel võimalik vaadata, kus on ühe või teise perekonna nimeline vile. Annetaja saab tänukirja, kus on kirjas, milline vile on temanimeline. «Ja kui inimene tahab teada, missugune on tema vile, siis organist saab just selle vile klahvi vajutada,» teeb õpetaja asja selgeks.

Vilesid on võimalik osta 500–50 000 krooni eest. Ja müük läheb hästi. «Paljud tulevased abielupaarid jäädvustavad oma laulatuspäeva, kinkides orelile omanimelise vile. Seda tehakse ka lapse ristimise puhul,» on Tammsalu rahul ja tal pole vähimatki kahtlust selles, et oreli remondiga saadakse hakkama. Annetuste ja kontsertidega on aasta jooksul kogunenud juba ligi miljon krooni. Kui kaks orelit paigas, võib  probleemiks võib saada see, et ei tohi enam kiriku lagesid värvima hakata.

Kiriku remont tulekul

Kogudusel on plaanis 2007. aasta jaanuari algusest kirik kolmeks kuuks remonti panna, nii et ka kogudus siit välja läheb. Kogudus vaatab igatsusega Niguliste kiriku poole, «sest vajame üht korralikku kirikut, kus saaks hommikust õhtuni asju ajada». Jaani kirikus toimub nädala jooksul pidevalt midagi ja sellise aktiivsusega teise tegutsevasse kirikusse minna on väga raske.

Projekteerimine on linnavalitsuse rahadega tagatud. Remont läheb maksma ligikaudu 14 miljonit krooni. Seinad aetakse sirgeks, kõik puitosad viimistletakse, laed korrastatakse, küttesüsteem ehitatakse ümber. «Ei ole mõtet remontida nii, et kümne aasta pärast jälle uuesti alustada. Viimati tehti Jaanis remonti 38 aastat tagasi, siis tõsteti radiaatorid seintele,» meenutab Tammsalu.

Juulis 2007 peaks remont olema lõppenud ja vana orelgi taas oma kohal.  «See on minu unistus. Enamik mu unistusi on täitunud, usun, et täitub ka see. Kahjuks ei ole kiriku remondiks vajalikku rahasummat veel koos. Loodame, et linn tuleb siingi appi. Raha ei ole ju maailmast lõppenud ja ma usun, et keset Eesti pealinna keskväljakut paiknevasse kirikusse ka toetajad leitakse,» on Tammsalu kindel.

Hea kontserdipaik juures

Juba selle aasta juulis-augustis on Eesti Kontserdil kavandatud uue altarioreliga 18 kontserti. Kirikus peetakse Tallinna orelifestivali 8 kontserti, nii et kõik organistid, kes festivalile tulevad, esinevad ka Jaani kirikus.

«Varem on siin peetud festivali lõppkontserte, kuid sel aastal on iga päev kontserdid. Ka Tallinna kammermuusikafestival on suures osas Jaani kirikusse kolinud. Näen tugevat läbimurret seoses uue oreliga, oleme logistiliselt väga heas kohas keset linna, parkimisplats kõrval, bussid, trammid, trollid peatuvad samas. Ka akustiliselt peetakse kirikut väga heaks. Probleemiks on linnamüra, kuid selle jaoks on plaanitud kolmekordsed aknad. Meil on suured plaaanid, mis väärivad teostamist, ja arvan, et oleme suutnud panna inimesed mõtlema sellele, et nemadki saavad olla osalised nende plaanide täitumises,» loodab õpetaja Tammsalu.

Tallinna Jaani kirik

Valmis 1867. a jõuludeks.
Esimene orel saadi 1869, ehitajaks Põhja-Eesti tuntuim orelimeister Gustav Normann.
August Topmanni eestvedamisel telliti 1913 August Terkmannilt uus orel.
Tallinna Jaani Kiriku Oreli Fond asutati 1998 taastamaks Normann-Terkmanni orel.
Leping Saksa orelifirmaga Orgelbau in Ostfreslan sõlmiti 2005.
Altariorel valmib ülestõusmispühadeks 2006.
Vana orel saab taas töökorda 2007. a juuli lõpuks.

Altarioreli ehitust ja peaoreli taastamist saab toetada:

* ostes nimelise orelivile (500–50 000 kr),
* helistades erinumbrile 900 7100 (annetad 100 kr),
* annetades jumalateenistustel ja kontsertidel.
Info tel 644 6206.

Tiiu Pikkur