Jaanuar kütab südamed soojaks
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 23. jaanuar 2008 Nr 4 /
Kuu aja pärast on Eesti Vabariigi 90. sünnipäev. Juubeliaasta tähistamise puhul on jaanuar kuulutatud Vabadussõja kuuks. Sel puhul toimuvad paikades, kus peeti Vabadussõja lahinguid, aktused ja teised mälestusüritused.
Jaanuari alguses, meenutamaks aega, kui 89 aastat tagasi võttis Vabadussõda Eesti jaoks uue pöörde, peeti aktus Valkla lahingu mälestuskivi juures ja pandi pärjad Kuusalus Vabadussambale. Nii oli ka Aidus, Sadukülas, Kehras, Ardus, Kärstnas, Tapal ja paljudes teistes paikades ning saab olema kuni 2. veebruarini, kui Vanemuise kontserdimajas tähistatakse aktusega Tartu rahu aastapäeva.
Kangelasi ei unustata
Ent kangelaslikku sõda ei meenutata vaid aktustega. Et isamaalisust ja kodumaa ajaloo tundmist noortesse sisendada, toimus Vikerraadios kooliõpilastele Vabadussõja-teemaline miniturniir. 11. jaanuaril oli Vaivara vallas Utrial suurejooneline vabaõhuetendus – sõjaline vaatemäng Vabadussõja-aegsest relvastatud kokkupõrkest Punaarmee ja Eesti rahvaväe ning soome vabatahtlike vahel. Samas oli avatud näitus tolleaegsetest relvadest ja fotodest ning näidati ajaloolist filmi Narvast.
Vabadussõja mälestuseks on avatud näitus «Rindejoon», mida saavad huvilised vaadata Kaitseliidu peastaabis Tallinnas Toompea 8 tööpäevadel. Näha saab 120, enamuses varem avaldamata fotot, koopiat ja originaaltööd Eesti kunstnikelt. Kaardid, dokumendid ja esemed annavad ülevaate nii sõjategevusest, relvastusest ja remontimisest kui ka igapäevasest elust lahingute vaheajal. Teenetemärkidest näeb väljapanekul Eesti kõige kuulsamat ordenit – Vabadusristi.
Vabadussõja-teemaline näitus on avatud ka Eesti Sõjamuuseumis Viimsis Mõisa tee 1 kolmapäevast laupäevani kell 11–17.
Päikselises Tartus
14. jaanuari hommikul lehvisid Tartus Emajõe-äärses pargis sinimustvalged lipud ja päike paitas kohalolijate rõõmsaid nägusid. Pärjad Kalevipoja jalamile asetatud, andis lühikese ülevaate Tartu vabastamisest 14. jaanuaril 1919 peaminister Andrus Ansip.
Kuigi lahingud olid kapten Karl Partsi ja leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel tulemusrikkad, ei suudetud ära hoida veretööd – samal päeval olid enamlased Tartu Krediitkassa keldris hukanud 19 kinnipeetut, teiste seas Eesti apostliku õigeusu kiriku piiskopi Platoni.
Hetk Emajõe ääres oli ülev, kui peaminister ütles: «Hoidkem oma riiki ja olgem valmis seda ka kaitsma. Elagu Eesti!»
Sündmusi 89 aastat tagasi meenutati ka Tähtvere pargis, kuhu kodanikualgatuse korras on püstitatud Tartu vabastamise auks mälestussammas. Au langenutele olid tulnud avaldama linnapea Urmas Kruuse, ülem-preester Johannes Keskküla, ühingu Memento esimees Enn Tarto, samuti teiste isamaaliste ühingute esindajaid ja linlasi.
402 päeva
Lootusetuna tundunud Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Pööre toimus 1919. aasta esimestel päevadel: Tallinna saabusid vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist ja Suurbritanniast, püsside alla kogunes umbes 13 000 eesti meest (sõja lõpuks 80 000), ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Vabadussõda lõppes 3. jaanuaril 1920, olles kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu, haavatuid oli 14 000. Advokaat Jaan Poska juhtimisel sõlmiti 2. veebruaril Tartus rahuleping.
Rita Puidet
