Jakob Hurda idee tähendusest tänapäeval

9. mai on Euroopa päev. Alates 2004. aastast, kui Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik, on meil põhjust selle päeva tähistamiseks heisata lipud.
2018. aasta on kuulutatud Euroopas kultuuripärandi aastaks. Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga. Koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO, teised Euroopa organisatsioonid) on tehtud jõupingutusi nelja peamise eesmärgi saavutamiseks: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.
Erilise tähelepanu all on noored, et jätkuks pärandi edasikandjaid. Tegevusi koordineerib Eestis muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, projektijuhiks on Annela Laaneots. Info on kättesaadav www.parandiaasta.ee.
Eestis toimuvate ürituste kavas on palju kaasahaaravat: seminare, digipärandi kogumise aktsioone, militaar­pärandimatku, muinasjutuõhtuid jm.

Mälestused rahvaluulearhiivi
Kultuuripärandi aasta raames on kutsutud noori salvestama oma vanavanematelt ühte või enamat tähenduslikku lugu või laulu. Kuuldud lugu võib ka ise ümber jutustada või laulda. Salvestusi võib teha selle aasta sügiseni ning neid saab spetsiaalse mobiilirakenduse kaudu saata Eesti Rahvaluule Arhiivi.
Lugude kogumine 2018. aastal on sild üle aegade pastori ja keeleteadlase Jakob Hurdani, kes 130 aastat tagasi tegi üleskutse koguda kokku eesti rahvapärimus. Tol ajal, 1888. aastal oli Jakob Hurt olnud juba kaheksa aastat Peterburi Jaani koguduse õpetaja.
Jakob Hurt alustas pärandi kogumist 1860. Rahvaluule kogumist korraldas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina ja hiljem iseseisvalt; ta rakendas selleks vabatahtlikke korrespondente. Aastal 1888 ilmus „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“, milles Hurt selgitas rahvaluule žanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades.

Suitsusaun ja seto leelo
Meie kultuuriruumis on, mida säilitada ja põlvkonnalt põlvkonnale järjepidevuse märgina alles hoida ning edasi anda. Kuuluvustundest rääkides on folklorist Marju Kõivupuu rääkinud lapse kasvukeskkonnast alguse saavast põlvkondade pärandist. Kui inimesel pole lapsena olnud võimalik õppida tundma oma vanavanemate või vanemate keelt ja kultuuri, võib täiskasvanueas tekkida tunne, et ta on millestki pöördumatult ilma jäetud. Et tal puudub pärandiks saadud müütiline Oma Lugu.
Nii on käimasolev kultuuripärandi aasta loonud meile võimaluse läbi ühise mineviku suunata pilgud tulevikku, luua ajalugu. Tõsta inimeste teadlikkust kultuuripärandist ja selle väärtustamisest, vahendada kultuuripärandi kaudu ajatuid väärtusi, luua erinevaid võimalusi kultuuripärandi säilitamiseks ning toetada elava pärandi kestlikkust kohapeal.
Kas me mõtleme Võrumaal suitsusaunas käies või Setomaal leelot kuulates, et see on pärand, mis kantud UNESCO nimekirja?
UNESCO nimekirjade eesmärgiks on tutvustada rahvusvaheliselt kultuuri- ja looduspärandi eri vorme ja edukaid algatusi nende kaitsmiseks. Maailmapärandi nimekirjas on Eestist kaks kannet: Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar.
Vaimse kultuuripärandi nimekirjas on Eestist neli kannet: Kihnu kultuuriruum, laulu- ja tantsupidude traditsioon (koos Läti ja Leeduga), seto leelo ja Võrumaa suitsusaunatraditsioon. Maailma mälu registrisse on kantud Balti keti dokumendipärand.
Eesti on üks Euroopa 28 liikmesriigist. Üks väiksemaid. Aga hoidkem meeles Jakob Hurda poolt 1869. aasta esimesel üldlaulupeol välja hõigatud lause: „Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!“ Ka esivanemate pärandit hoides ja väärtustades tõstame väikese Eesti suureks.
Sirje Semm