Järva praostkonna sisukas päev kasarmus

21. mail kogunesid Järva praostkonna sinodisaadikud Eesti KaitseväeTapa Väljaõppekeskusesse, et pidada korralist aastakoosolekut.

Sinod algas jumalateenistusega uues ning õdusas Tapa väljaõppekeskuse kabelis, osalesid kõik kohal olnud praostkonna vaimulikud ja peapiiskop Andres Põder. Laulu ja pilliga saatsid Tapa naiskoor ja organist Evely Piksar.
Pärast jumalateenistust siirduti VÕKi loengusaali. Alustada tuli paraku leinameeleolus – möödunud aasta võttis praostkonnalt kaks teenekat töötegijat, Järva-Madise kogudust teeninud õpetaja Pille Salveste ja muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Aino Punga. Üheskoos lauldi lahkunute mälestuseks laul «Tähtede poole» ning langetati leinas pead.
Praost Teet Hanschmidt meenutas armsaid kaastöötajaid väikese kõnega. «Õpetaja Pille Salveste lahkumine oli meile kõigile raske ja valus. Tänu Aino Punga asjatundlikkusele leidsid paljud probleemid lahenduse. Tema muretsev ja hoolikas meel oli see, mis tegi temast meie jaoks asendamatu spetsialisti. Tunneme neist valusalt puudust.»
Nüüdisaegne sõdurikodu
Koosoleku avatervituse ütles Tapa vallavanem Kuno Rooba. Kohtumine kaasaegses Tapa väljaõppekeskuses oli enamikule sinodilistest esmakordne, ent muljetavaldav, nii rõhutas ka vallavanem VÕKi olulist rolli Tapa valla ja kogu Eesti riigi jaoks. Vallavanemale tegi rõõmu, et keskus ei pea paljuks võõrustada vaimulikke nende aastakoosolekul. Kuno Rooba tänas Tapa ja Ambla kogudust tiheda koostöö eest – üheskoos kiriku ja koguduse- ­ga on tähistatud linna ja valla tähtpäevi ning sündmusi.
Et sinodi võõrustamiseks muidu tavakodanike jaoks suletud Tapa väljaõppekeskust kasutada õnnestus, tegi suure töö Tapa koguduse õpetaja Reet Eru. «Läbirääkimised polnud keerulised, aga aeganõudvad. Alustada tuli kõige kõrgematest instantsidest. Pea kaks kuud kulus asjaajamisele, aga nõusoleku saime,» rääkis Eru.
Terve päeva vältel hoolitses krapsakalt ja laitmatu hoolega sinodisaadikute heaolu, sooja vastuvõtu ning sujuva päevaplaani eest Tapa VÕKi kaplan Tõnis Kark.
Heas seisus praostkond
Sinodil tõdeti, et praostkonna kogudused on heas seisus, 12 kogudust teenivad kümme vaimulikku. Pille Salveste lahkumise järel asus Järva-Madise kogudust teenima diakon Rutt Süvari. Praost rõõmustas, et vaimulike omavahelised suhted on head ja et kirikuteski üht-teist edeneb.
«Heameelt teeb, et Paide kirik on saanud uue põranda ja loodetavasti saab käesoleval aastal tööle ka põrandaküte. Järva-Madise kiriku katus on peagi valmis saamas ja Käru kiriku katus remondi ootel. Üldiselt kannavad koguduste aruanded positiivset alatooni, kõik vaimulikud on olnud tublid ja töökad,» lausus Hanschmidt, vaadates tagasi läinud aastale.
«Koostasin huvi pärast statistilise tabeli viimase viie aasta lõikes, et n-ö sportlikult välja selgitada parim kogudus. Parim on muidugi tinglik mõiste, sest olud ja tingimused on teadagi erinevad, kuid mingisuguse pildi see ehk siiski annab. Kasutasin nelja parameetrit – liikmesannetajate, armulaua, ristitute ja leeritatute arvu, ning et asi põnevam oleks, jagasin igas võrdlustabelis ka punkte, vastavalt 1-st 12ni, et selgitada välja koguduste pingerida. Tulemused olid mõneski osas ootuspärased, kuid pakkusid ka üllatust.»
Praosti aasivaid, naljaga pooleks kommentaare ei pannud keegi pahaks, vastupidi, kogu sinodiseltskond elavnes värvikast ülevaatest. Nii mööduski Järva praostkonna sinod mitte üksnes eelmise, vaid viimase viie aasta statistikale toetudes.
Selgus, et liikmesannetajate kasv on olnud suurim Järva-Jaani koguduses (+53 liiget), järgnes Koeru kogudus (+38 liiget). Märkimist väärib, et mõlemal kogudusel on annetajaliikmete arv viimase viie aasta jooksul kogu aeg kasvanud. Kolmas koht kuulub Järva-Peetrile (+8 liikmega), kogudusel on olnud vaid üks tagasilanguse aasta. Seejärel tuli juba n-ö miinusring ehk pingereas need kogudused, kelle liikmesannetajate arv kõige vähem langenud – Aegviidu (–7), Vahastu (–13), Anna (–18), Paide (–19), Käru (–23), Türi (–28), Järva-Madise (–29), Ambla (–55) ja Tapa (–93).
Viie aasta positiivseim number
Armulaual on kõige rohkem käidud Tapa koguduses, viie aasta peale kokku 3550 korda, kusjuures armulaual käijate arv on pidevalt kasvanud. Teisele kohale platseerus Järva-Jaani 3126 korraga, sealjuures oli olnud üks tagasilanguse aasta. Kolmandal kohal on Paide kogudus, järgnevad Ambla, Koeru, Vahastu. Miinusringi alustab Türi, selle järel reastuvad Ambla, Aegviidu, Järva-Madise, Järva-Peetri ja Anna.
«Rõõmustab, et armulaual käijate hulk praostkonnas aastatega tõusnud on, möödunud aastal käis armulaual 1528 võrra rohkem inimesi kui 2003. aastal. See on kõige positiivsem statistika tänase ülevaate käigus,» märkis Hanschmidt.
Kolmas võistlusring käis ristitute koguarvu põhjal. Esikohal on Tapa kogudus (104 ristitut), järgnevad Koeru (102) ja Türi (71) kogudus. Vähem ristituid oli Järva-Jaani, Anna, Järva-Peetri, Ambla, Aegviidu, Järva-Madise, Käru ja Vahastu koguduses.
Viie aasta jooksul ristiti praostkonnas kokku 490 inimest.
Ka leeritatuid on olnud kõige enam Tapa koguduses (76), järgnesid Koeru (74) ja Türi (53).
Üldkokkuvõttes pälvis esimese koha Koeru kogudus, teise Järva-Jaani ning kolmandaks tubliks koguduseks tunnistati Tapa.
Üksmeeles ja edukalt
«See on esimene kord, kus ma meie 12 praostkonna hulgas sellist arvestust näen, praostile tuleks selle eest lausa eriauhind anda. Ma leian, et see on väga tore ja näitlik ülevaade,» tunnustas peapiiskop, kes praosti võistlusaruannet, pilk tabelisse puuritud, huviga jälgis.
Praost Hanschmidti lõbusale, ent faktidel põhinevale aruandele järgnes koguduste käekäigu n-ö maratonkuulamine, kusjuures Järva praostkonnas oli siinkohal läbivaks tooniks positiivsus ja rõõmus meel.
«Kurta oleks paljugi üle, kuid rõõmus kohtumine toredate kolleegidega kord aastas võiks toimuda teistsuguses meeleolus,» avaldas oma arvamust Tapa koguduse õpetaja Reet Eru. Sama meelt olid ka teised praostkonna vaimulikud, seetõttu ei sisaldanud koguduste aruanded mitte nii väga remondivajadusi ja majanduslikke vajakajäämisi, vaid keskendusid koguduste möödunud aasta tegemistele-toimetustele, kordaminekutele ja kogemustele.
Türi Püha Martini koguduse juhatuse esimees Margus Priimägi tunnustas ühe osalenuna märtsis toimunud EELK koguduste juhatuste esimeeste konverentsi ning soovitas kõigil, kes sel aastal konverentsil ei käinud, edaspidi kindlasti osaleda: «Mõtted, mis konverentsil jagati, olid igati head ja innustavad.»
Aruanded kuulatud, eelarved kinnitatud ning praost ametisse jäetud, oli reipas meeleolus kulgenud Järva sinod päevakorraga ühele poole saanud ning sisukas päev esinduslikus Tapa väljaõppekeskuses lõppemas. Imeilus päikesepaisteline õhtupoolik saatis sinodilised koju ja pani punkti tänavukevadisele EELK sinoditsüklile.

Merje Mänd