Jõulud Kaarli koolis ja lasteaias

Homme peetakse Tallinna Kaarli kirikus traditsioonilist jõululaupäeva perejumalateenistust, kuhu Kaarli kooli ja lasteaia lapsed oma peredega lähevad.

Direktor Signe Aus rääkis Eesti Kirikule kooli advendiaja tegemistest, aga ka 20. sünnipäeva tähistanud lasteaiast.
«Jõuluaeg algab lasteaiale ja koolile ühiselt I advendi järgsel esmaspäeval kirikus palvusega ja advendiküünla süütamisega. Rühmad ning klassid süütavad sealt oma küünla. Tavaliselt juhatatakse siis sisse ka sisuline advendiaeg. Oma koolis oleme püüdnud juurutada kommet, et me mitte ei oota kingitusi, vaid püüame ise andjad olla.
Meil ei ole suurt loosikingituste tegemist, loosime advendiajaks klassis salajased kaitseinglid, igaüks saab endale sõbra, kelle eest salaja hoolt kanda. Klassi jõuluhommikul avaldatakse, kes oli kelle kaitseingel, ja peetakse teda meeles mõne väikese kaardi või käsitööga.»

Tee üks hea tegu
«Üks tava on veel advendiajal. Iga õpilane püüab siis koos oma perega ühe hea teo teha. See võib olla seotud millegi tegemise või kellegi aitamisega. Jõuluhommikul räägitakse klassides sellest, mida keegi tegi. Need on olnud väga meeleolukad hetked. Ja kui ka mõni pole seekord oma head tegu teinud, siis ta kuuleb, mida teised tegid, ja järgmisel korral teeb juba ise ka.
Ega head pea ainult jõuluajal tegema, kuid see on hea võimalus õpetada lastele andmise poolt, et natukene murda mentaliteeti jõuluaja kingisaamiste osas,» räägib Signe Aus
Kaarli laste advendikontsert on pikaaegne traditsioon, mis algselt oli muusikastuudio kontsert. Signe Ausi sõnul on aga juba mõned aastad esinemas nii lasteaia, kooli kui muusikastuudio lapsed. Samal ajal peetakse ka jõululaata, kuhu vanemad, lapsed ja õpetajad meisterdavad toredaid asju, küpsetavad jne.
Kooli huviringi AHAA-klubi lapsed korraldasid laadal ettevõtlikkusega seotud tegevusi, kus sai oma tegutsemisoskust proovile panna. Väga populaarne on lastevanemate kontserdikohvik: kirikus toimuvatel jõulukontsertidel pakutakse annetuse eest sooja jooki ja piparkooke. Heategevuslaadal kogutud raha läheb kooli võimla remondiks.
Jõuluajal on klassides ja rühmades läbivaks teemaks jõululugu. Enne vaheajale minekut on kooli jõulujumalateenistus, kuhu koos peredega tullakse. Aus ütleb, et kui kontserdil panustatakse muusikale, siis jõulujumalateenistus on koht, kus on tähtis sisuline pool – jõululugu. Kolmas klass esines seal jõulunäidendiga, laulis lastevanemate ja õpetajate koor. Viimast korda lauldakse jõululaule lasteaias kolmekuningapäeval ja koolis pärast vaheaega 11. jaanuaril.

Lasteaia juubel
Novembris tähistas Kaarli kooli lasteaed oma 20. sünnipäeva, olles Eesti vanemaid eralasteaedu. Lasteaia üks asutaja Signe Aus ütleb, et alguses oli mõte kristlik kool avada. Aeg oli teine ja nii lihtsalt see ei käinud. Paar aastat tegutses eelkooli klass, siis tuli mudilasrühm.
«Kujunes nii, et hakkasime lasteaia suunas arenema. Kuigi mõte koolist ei kustunud, kuid tunda oli ka vastuseisu. Sellele, mis nüüd tundub nii iseenesestmõistetav, ei vaadatud tol ajal alati hea pilguga.»
Kooli mõte soikus, kuid lasteaed hakkas hoogsalt kasvama, soovijaid oli ja on kogu aeg. «Lasteaia pidamine on väga kallis, kuid õnneks on linn meid kogu aeg toetanud. Omavalitsuste toetus on väga oluline, meil käib ka väljastpoolt Tallinna lapsi. Enamik meie peresid ei vali meid mitte sellepärast, et nad ei taha munitsipaallasteaeda, vaid nad tahavad meile tulla maailmavaate tõttu.»
Arutlused kooli asutamise teemal kestsid aastate jooksul kogu aeg. Viimaks tekkis tugev algatusrühm lastevanematest ja kool tehtigi ära. «Lasteaeda tehes olime alles noored ja naiivsed. Nüüd, kooli asutades, kui me juba teadsime, milline töö ja vastutus sellega kaasneb, oli otsuseid raskem teha. Praegu oleme muidugi rahul, et selle vastutuse võtsime.
Üks kõige tähtsamaid tugevusi on meie kollektiiv, me tõesti teeme asju ühiselt. Vahel on vaja panustada rohkem, kui ametijuhend ette näeb, ja inimesed on seda teinud. Sellist meeskonda luua ei ole olnud lihtne.»
Signe Ausi jõulusooviks on, et inimesed üksteist paremini mõistaksid. «Et me ei näeks teises inimeses mitte ainult ametnikku, õpetajat või keda tahes, vaid näeksime ka jumalanäolisust ja ligimest. Me kõik oleme ekslikud, kuid oleme ju kõik jumalalapsed. Soovin, et me suhtuksime üksteisesse kui kaasteelistesse.»
Tiiu Pikkur