Jõulud kodus
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Portreelood / Number: 18. detsember 2019 Nr 50/51 /
Aastate jooksul on nii toimetuse kui ka minu isiklikku arhiivi kogunenud hulgaliselt väärtuslikku materjali. Üks mahukas kaust fotodest, kirjutistest ja kirjadest on pühendatud Evald Saele. Seal leidub tema omakäeliselt kirja pandud mälestus jõuludest kodus Võrumaal. Veidi minevikumälestust kulub ka meile ära.
Sirje Semm
Selleks oli vaja saun kütta soojaks – lepapuudega nagu alati. Lavale laotada pikad napud (sasimata rukkiõled) ja pääle katta linane pallai. Veel pidi olema: kadakane lauakene, mõni pingikene, kaks pange lättevett, külm ja kuum, veetõstmise nõu, lapsepesemise anum. Sauna pikal istmel mõned palajad ja käterätid. Laual leivapäts, kadakapeaga väits, küünlajalg, küünlaid, kruus joogiveega. Kõik puuesemed kadakast, kõik riided ja rõivad valgest linasest, ka mähkmed. Nii, kuidas keegi mõistis.
Jõululaupäeval enne keskpäeva köeti sauna. (Oma rahvas oli saunas käinud päev varem.) Suitsutati maarohtudega. Tagurpidi välja tulles heideti põrandale kalmuseid (kuivi). Seda toimetas vanaperenaine laste ja lastelastega. Õhtupoole, kui majarahvas vahest läks kirikule, oli kõik valmis. Maarja ja Joosep võisid tulla. Kas last saama või mööda minnes teda pesema ja mähkima. Nad ise võtsid tule üles ja lahkudes kustutasid. Laste küsimusele, et kuidas nad igale poole jõuavad, vastati: Küll Jummal joud!
Alles I püha õhtul tuldi vaatama, et kuidas oli olnud. Lumelt jälgi ei otsitud. Enesestmõistetavalt, Jummal. Kui keegi umbusklik hakkas targutama, öeldi lühidalt: Vaata, et su saun maha ei põle.
Ema oli toonud selle tava Tahevast, oma kodunt, Võrumaale Ligurisse. Ma tõin selle Raikkülla Masingute koju. See oli 1941. aastal. Lugu lõppes, kui tulid kolhoosid, saun natsiti, taat suri.
Ilmselt on olnud tegu leivude jõuludega, sest osa Taheva heinamaid olid Koiva lähedal.
Loo kirjutasin üles, andsin P. Ariste kätte. Jäi ülikooli peahoones tulle … Vaata, et saun oleks jõuludeks korras ja et su saun maha ei põle. Sündmuse tõe põhja ma usun.
Evald Saag
