Jõulud on aeg, mis kutsub tegema head
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 23. detsember 2014 Nr 50/51 /
Jõulud – need on pühad, mille juurde teadagi kuuluvad koosolemine lähedastega, hea söök, jõulukuusk, kingitused … Viimasel ajal aga paljude jaoks ka heategevuskampaanias osalemine.
Heategevuseta ei saa
Üks populaarsemaid heategevuskampaaniaid on ETV «Jõulutunnel», mis sel aastal on pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Mullu aga õnnestus koguda toidupanga heaks koguni 189 641 eurot. Raha kasutati muuhulgas kolme uue kaubiku ostmiseks.
Oleme harjunud sellega, et kurdame raha eneselgi vähe olevat. Millega siis seletada sellist haruldast ohvrimeelsust Eesti rahva poolt? Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson arvab, et nende organisatsiooni põhitegevused – toidu päästmine ja vähekindlustatud perede aitamine – on inimestele südamelähedased.
Toit on eestlaste jaoks püha ja on ebameeldiv mõelda, kui palju seda ära visatakse. Lähiajaloos on olnud kitsaid aegu, mistõttu mõistame ka neid inimesi, kellel napib toitu. Eks kinnita ka hiljutine Aadu Luukase missioonipreemia nominendiks valimine seda, et ühiskonnas hinnatakse toidupanga tegevust.
Kuidas võime aga kindlad olla, et toidupank või ka mõni teine heategevusorganisatsioon meie annetatud raha sihtotstarbeliselt ja tõhusalt kasutab? Hendrikson soovitab ise organisatsiooniga ühendust võtta, et huvituda, millega parasjagu tegeldakse ja millised on edasised plaanid, milleks konkreetselt kogutavaid annetusi kasutatakse jne. Selle põhjal saab siis otsustada, kas organisatsioon jätab usaldusväärse mulje.
Pole vaja peljata, et taoline usutlemine tüütult mõjub. Vastupidi, enamasti on heategevusorganisatsiooni esindajatel hea meel, et keegi nende töö vastu huvi tunneb. Samuti tasub Hendriksoni sõnul tutvuda annetuskeskkonnaga www.armastanaidata.ee. Miks mitte valida sealt välja südamelähedane algatus, mida edaspidi regulaarselt toetada.
Hendriksoni sõnul on riigi poolt pakutavate tugiteenuste süsteem kohati sedavõrd nõrguke, et kui mittetulundusühendused ei võtaks enda peale mitmeid olulisi ülesandeid, jääks paljud inimesed (kodutud, endised sõltlased jne) väga keerulisse olukorda. Seejuures tehakse seda rasket tööd väga nappide vahenditega.
Näiteks toidupanga sissetulekud tulevad peamiselt eraisikute ja firmade annetustest. Veidi on aidanud ka mõned kohalikud omavalitsused, riigilt seevastu ei ole nelja aasta vältel saadud sentigi. Pea kogu töö teevad ära vabatahtlikud, kes selle eest tasu ei saa.
Kui nii, siis pole heategevuseks annetamine meie oludes sugugi tühine asi, vaid väga vajaliku panuse andmine sotsiaalsete probleemide lahendamisse.
Pastori näpunäited
Teisest küljest ei peaks me siiski arvama, nagu oleks korra aastas annetamine mingi eriline heategu, mille üle uhkust tunda.
Augustis, mil oli aktuaalne ülemaailmne nn jää-ämbri kampaania ühele lihashaigusele tähelepanu juhtimiseks ja haigetele annetuste kogumiseks, hoiatas EEKBLi pastor Toivo Pilli oma blogis selle iseenesest kiiduväärse aktsiooni ületähtsustamise eest.
Pilli nendib, et oleks kurb, kui heategevus piirdukski ainult mõne meeleoluka kampaania raames oma solidaarsuse avaldamise ja ühekordse annetamisega: «On hoopis teine asi remontida terve nädalavahetus kodutute varjupaika, nädalast nädalasse käia haiget abistamas või igakuiselt annetada oma tagasihoidlikest tuludest mõnele heategevusfondile.»
Pilli sel puhul tehtud soovitused pakuvad mõtteainet ka jõulude ajal annetajatele: «Esiteks, tee endale selgeks, miks sa annetad. Kaastunne ja tegelike vajaduste nägemine on hea põhjus, sõprade surve või Facebookis lihtsalt pildi ülesriputamine nii hea põhjus ei ole. Teiseks, ära lase lahedal kampaanial asendada pidevat ja ohvrimeelset heategevust oma elus. /…/ Kolmandaks, anna endale aru, et jääva mõjuga ja elumuutev heategemine on harva fun; et midagi paremaks muuta, peab olema valmis püsivaks tööks. Neljandaks, muuda abistamine konkreetseks. Näiteks leia üks inimene, kelle vajadusi tundma õpid ja keda aitad.»
Tõepoolest, jõuluaegsetes heategevuskampaaniates osalemine on omal kohal vast ikka siis, kui see on ainult üks osa elust, mis on täis häid tegusid. Kõige parem veel kui selliseid, mille puhul ka vasak käsi ei tea, mida parem käsi teeb.
Rain Soosaar