Jumala halastuse kaudu antud amet

Kolmandal advendipühal tähistati Rapla kirikus kauaaegse koguduseõpetaja emeriitpraost Esra Rahula 60. ordinatsiooniaastapäeva.
Pidulikul jumalateenistusel jutlustas piiskop Einar Soone, kaasa teenisid emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, koguduse õpetaja Mihkel Kukk ja diakonõpetaja Kalju Kukk. Muusikaga teenis koguduse segakoor Sirje Kalviku juhatusel ja pasunakvartett, orelil mängis Hille Poroson.
Piiskop Soone tuletas meelde, et ealiselt on kõige vanem EELK vaimulik Priit Rannut, kuid ordinatsioonilt Paul Saar, kes ordineeriti 1948. aastal.
14. detsembril 1949 ordineeriti Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus teiste hulgas ka Esra Rahula, aasta hiljem aga emeriitpeapiiskop Kuno Pajula. Viiekümnendatel ordineeriti veel prof Voldemar Ilja, õp Rahula eakaaslane õp Harri Rein teenib siiani Ruhnu kogudust.
Kahjuks on read jäänud hõredaks, nentis piiskop, õp Rahula ordinatsioonikaaslased on kõik meie hulgast lahkunud.

Kirikutöö erinevatel aegadel
Kirik on väga erinevates oludes pidanud oma missiooni täitma. Rahula pidas õpetajaametit peamiselt nõukogude ajal. Piiskop märkis, et see oli aeg, kus sageli tuli jõuluküünlad juba suvel osta, sest jõulu eel neid lihtsalt polnud, ja kõik ametitalitused tuli pidada kirikuhoones.
Soone meenutas sooja sõnaga aega 1966. aastal, mil ta ise Rapla koguduses õp Rahula leeriõpilane oli. Leerikooli pidada ei tohtinud, ent Rahula kutsus leerilapsed ikka mõned korrad kokku ja esitas neile küsimusi. Tulevane piiskop pidi näiteks üles lugema Jeesuse jüngrite nimed.
Üheksakümnendate algus oli kirikus tõusuaeg. Rapla koguduse õpetaja Rahula ristis 500 ja leeritas üle 400 inimese – see oli väga suur koormus. Ta tõmbus koguduseõpetaja kohalt tagasi, kuid ei loobunud vaimulikutööst.
Rahula hakkas kirjutama pühapäevaste jutlusetekstide seletusi ja kommentaare. See töö oli äärmiselt tänuväärne, arvestades tollaste vaimulike töökoormust ja mõnikord ka poolikut teoloogilist haridust.
45 vihikut jutlusematerjale on olnud paljudele asendamatuks abivahendiks. «Tema ametitalituslikud kõned on kuulutuslikud, kuid sinna on alati lisatud ka isiklikke tähelepanekuid.
See on suur töö ja sellepärast on raske jutlustada, kui Rahula on kirikus, sest ta oskab näha kõnedes peensusi, ta tunnetab kohe, kas on valmistutud või mitte,» tunnistas ristipoeg piiskop Soone.
 
See oli Jumala tee
Esra Rahula ütles ise pikka vaimulikuteed meenutades, et kooliajal oli kirikuõpetaja amet temast väga kaugel, kuigi vanemad olid usklikud inimesed. Noormees astus hoopis Tallinna tehnikaülikooli. Kuid esimese kursuse lõpetanuna juhtus temaga midagi, mida ta ise nimetab Jumala kutseks.
Ja kõik oli lõpuni täiesti selge: «Minu elutööks on punase korra tingimustes töötada kirikus. Ma ei mõelnud, mida see tähendab, mida see toob kaasa mulle ja mu perele. Lihtsalt mul oli selge, et niisugune on Jumala tee minu jaoks.»
Esra Rahula teenistuskäik on olnud aukartust äratav, ta on teeninud mitmeid kogudusi, kõige pikemalt, ligi kolmkümmend aastat, oli ta Rapla ja Järvakandi koguduse õpetaja. Kogudusetöö kõrvalt jõudis olla ka praosti ja kirikuvalitsuse liikme ametis.
Pensionile jäi Rahula 1991. aasta novembris. «Ma tuletan meelde, et mõned kuud varem, 20. augustil oli Eesti taas vabaks saanud. Seega ma olin täitnud oma eluülesande – teeninud kirikut läbi nõukogude aja.»
Auväärt kirikuõpetaja Esra Rahula võttis oma elutööd kokku apostli sõnadega: «Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära» (2Kr 4:1).

Tiiu Pikkur

Esra Rahula
Sündinud 27.02.1926
Õppinud Tallinna tehnikaülikoolis, Usuteaduse Instituudis
Ordineeritud 14.12.1949
Teeninud Juuru, Pilistvere, Torma, Mustvee, Kuressaare, Kaarma, Rapla ja Järvakandi kogudusi
Pikka aega töötanud praosti, assessori ja konsistooriumi presiidiumi liikmena
Valgetähe IV klassi ordeni ja EELK Teeneteristi II klassi ordeni kavaler