Jumala head majapidajad Palamuse mail

Palamuse koguduse juhatus ja õpetaja on olnud ustavad jumalariigi teenrid ja head majapidajad.
Kui juhatus jumalateenistuse järel pastoraati koosolekule jõudis, oli päevakorda kogunenud kaheksa punkti, mis tuli läbi arutada. Juhatus käib koos nii sageli, kui tarvis on, kinnitasid õpetaja Jaan Nuga ja juhatuse esimees Arne Tegelmann ühel meelel.
Juhatuse koosolekut palvega alustades sõnas õpetaja Nuga: «Meie koguduses on neid, kes tulnud lapseliku usaldusega, ja neid, kes võitlevad koguduse eest kas juhatuse ridades või väljaspool kogudust. Kõige suurem puudus on usuisadest, kes on ära tundnud Jumala, seisaksid kui ilmasambad keset kogudust ning annaksid püsivuse. Palvetame, et kasvaksime oma nooruse võitlustest ilmasammasteks, et koguduse elu võiks kosuda ja edasi minna.»

Kuulsus kohustab
Palamusel on asjad nii seatud, et õpetajale kui ainsale täiskohaga palgalisele töötegijale on lisaks koguduse vaimulikule teenimisele juhatus usaldanud korraldada ka muud töölõigud, peamiselt majandusasjad.
«Kui on vaja juhatuse tuge mingi konkreetse asja läbiviimiseks, oleme valmis seda tegema,» ütleb Arne Tegelmann ja lisab, et õpetaja ise on küll veidi teist meelt. «Ta ootab, et juhatus oleks kui üks suur pere, mille liikmed ise ütleksid, et nad võiksid seda või teist teha. Et enamasti oleme tööinimesed, siis sõltub ikka õpetajast, kuidas ta abi palub või kellel on kompetents ühte või teist asja teha.»
Lähenemisnurga erinevusele vaatamata on üheskoos palju suudetud korda saata nii koguduse kui ka kohaliku rahva heaoluks. Ja Palamusel vist teisiti ei saakski, sest tegu on ju Eesti ühe tuntuma paigaga.
Amme jõe kaldale, pastoraadi taha on ehitatud miniatuurne Paunvere. Veidi eemal seisab vana kihelkonnakool, nüüdne muuseum. Vastselt renoveeritud pastoraat, köstrimaja ja uue katuse saanud kirik koos heakorrastatud ümbrusega on kihelkonnakeskuse tõeline pärl. Mõne aasta eest andis president vallakeskusele kauniduse eest autasu.
Tänu kirjanik Oskar Lutsule on üsna kerge siin viibides manada silme ette möödunud sajandi sündmusi. Paikkonna kujunemise algusest annab aga kinnitust paavst Gregorius IX kiri 20. novembrist 1234, kus nimetatakse Palamust ja plebaan (ilmikpreester) Theodoricut Paldessenist. Oli preester olemas, pidi olema ka kogudus ja kirik. Legendi järgi leidsid sobiva koha pühakoja ehituseks Kärkna kloostri mungad.
20. novembril juhatataksegi kirikus kontsert-jumalateenistusega sisse üritusteaasta Palamuse esmamainimise 775. aastapäeva tähistamiseks. 
Oma või võõras
Palamuse keskuses elab umbes 600 inimest, kihelkonnas 3000, koguduse hingekirjas on ristimise ja leeritamise läbi 500, neist liikmemaksu maksjaid umbes 80 ja täisõiguslikke liikmeid poolsada.
Kuigi kirik on keset küla ja ühel laupäeval septembrikuus isegi keset laadaplatsi, tunneb kogudus, et vallavalitsus ja volikogu neid ebaõiglaselt eiravad. Ometi on tegu oma valla rahvaga.
«Ei ole ju vahet, kuidas inimene oma vaba aega veedab, kas käib kirikus või rahvatantsus, ega ta seepärast vähem valla kodanik ole,» leiab Arne Tegelmann. Spordiklubi toetatakse valla eelarvest poole miljoni krooniga, koguduse tegevusele ei leidu sealt sentigi. Aastate eest on vallalt siiski ühekordseid projektitoetusi headele ideedele saadud, aga kiriku kui partneriga kohalikus elus väga ei soovita arvestada.
25 aastat siinset kultuurielu vedanud Tiina Tegelmann tunnistab, et eks tal omal ajal kiriku- ja kultuuriasjad ikka kõvasti läbi põimusid, nii et mõnikord tulnud isegi ütlemist. «Kirik on üks osa kultuurist, inimesed on ju samad,» ei mõista temagi vahetegemist.
Varast tulu
Kui kevadel oli Eestis tutvumisvisiidil Põhja-Elbe, Pommeri ja Mecklenburgi kirikute esindus Saksamaalt, oli konsistoorium Palamuse valinud üheks maakoguduseks, kuhu külalisi viia. Liikmete hulgalt küll väikeste sekka kuuluv kogudus annab silmad ette selles, kuidas kogudust majanduslikult üleval pidada.
Kogudusel on heas korras kinnisvara ja põllumaa, mille pealt teenitakse renti. Keskasula on valdavalt koguduse maa ning selle kasutamise eest laada ja teiste avalike ürituste ajal maksab vald üüri, mis kulub haljastustöödele. Köstriaita rendivad toitlustusfirma ja turismiinfokeskus.
2002. a jõudis lõpule üle 11 miljoni krooni maksma läinud pastoraadi renoveerimine rahvamajaks, milles ka külalistetoad ja koosolekuruumid, mida saab välja rentida. Kiriku kasutada on majast 40%. Volikogu istungidki peetakse koguduse saalis ja siin käib koos kohalik Lions-klubi. Ehitust rahastas peamiselt Eesti riik tänu kohaliku mehe ja endise maavanema Meelis Paaveli asjaajamisele ja ka Palamuse vald ning kogudus oma piskuga andsid oma osa.
Kogudusel on Saksa sõprade kingitud diakooniabuss, millega saab rahvast kirikusse tuua, kui tarvis, ning muidki tellitud sõite teha. Rahalist toetust tuleb sõpradelt Soomest ja Saksamaalt, liikmemaksudelt ja talitustelt. Laekuriametit pidav Adu Seppa teab, et aastaeelarve 400 000 kroonist tuleb 60% kinnisvaratulust.
Ootused ja kohustused
Kümme aastat tagasi sai kogudus oma õpetaja, kelleks valiti äsja ülikooli lõpetanud pikajuukseline Jaan Nuga. Praegu hindab juhatus seda valikut kõrgelt, sest kogudusel oli viimati oma kohapeal elav õpetaja 1978. aastal – Peeter Kaldur. Sellele järgnevatel aastatel on Palamuse küll väga tublide vaimulike hooldada olnud, aga oma on oma.
Arne Tegelmann leiab, et kogudusele õpetaja leidmine peaks ikka olema kirikuvalitsuse rida. «Kui organisatsioonina tahetakse toimida, tuleb ette näha tingimused, kuidas tööd on võimalik teha, kes seda peaksid tegema ja milline on töötegija palk. Kui tahetakse jumalasõna kuulutada, peavad selleks olema väljaõpetatud inimesed ja neile tuleb maksta palka,» ütleb juhatuse esimees, kes peab ebaloomulikuks varasemast ajast meelde jäänud lehelugusid, kus vaimulikud väidavad, et teevad tasuta tööd ja elavad vaid välisabist.
Praegu on koguduse ees ühe tähtsama ülesandena arengukava koostamine. Juhatus tahab seda teha hästi. Aga «arengukava tehes peab ju omama ettekujutust kiriku töölõikudest», nentis juhatuse esimees ja tunnistas, et nendel puudub küll täpne ettekujutus arengukava tegemisest ja keskasutuste ootustest kogudustele.
Õpetaja möönab, et side kiriku asutuste ja koguduste vahel võiks paremini toimida, nii et see mõlemale poolele kasuks tuleks. Kontakte misjonikeskusega kiidetakse ja Saare valla kultuuritöötaja Janne Karu meenutab hea sõnaga suvist «Nelja tuule ristirännakut».
Muret tunneb juhatus lastetöö puudumise pärast, sest pole tegijat ja maal on lapsi kooliväliselt väga raske kokku saada.
Ees on uus juhatuste valimise periood. Praegu veel ei soovinud praegused liikmed öelda, kas nad ka uude koosseisu kandideerivad. «Tarvis on aasta lõpetada ja uue eelarvega tegelda,» oli Arne Tegelmann pragmaatiline. Selline suhtumine annab tunnistust, et koguduse jätkuv hea käekäik on praegustele otsustajatele tähtis.

Sirje Semm