Jumala väes on ühendav jõud

Sõpruskoguduste päevadel Haapsalus tuletati meelde vanasõnu, mis peavad sadat sõpra enamaks kui sadat rubla või siis näitavad sõprade kaudu, milline sa ise oled.

Haapsalu koguduse õpetaja Tiit Salumäe ütles, et 24.–26. maini toimunud sõpruspäevade ettevalmistamisega tegeldi üle aasta. Vähemaga ei saagi vist hakkama, kui tarvis on vastu võtta ligi 100 külalist kolmest riigist: Soomest, Saksamaalt ja Rootsist. Eelmine taoline kohtumine sõprade vahel oli samuti Haapsalus 1996. aastal. Sõpruspäevade ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli suur abi vabatahtlikest ja koorilauljatest.
Muusikal ja koguduse organistil Lia Salumäel oli vaieldamatult sõpruspäevadel suur roll: laupäeval anti toomkirikus pidulik kontsert ja pühapäevasel missal teenisid koorid samuti kaasa. Suure aplausiga võeti vastu koguduse oma helilooja Sirje Kaasiku «Missa brevis» ühendkooride esituses. Ühendkoor tähendas siin seda, et lauldi koos soomlaste ja rootslastega. Väga elav oli ka rootslaste Södertörni vokaalansambli esinemine ja Österhaninge koguduse organisti Mikael Fahlstedti mäng orelil, mis enne Haapsallu jõudmist kuuluski nende kirikusse.
Reede õhtul võttis vastrenoveeritud Jaani kirik ligi sadakond päevadele saabujat vastu harjumuspäratult valgete linadega kaetud laudadega. Lapsed laulsid tervituseks, nagu tegid seda ka laupäeval eesti rahvakunsti tutvustavas töötoas. Sõpruskogudused said võimaluse end üksteisele tutvustada.
Terve õhtu oli külaliste seas ka linnapea Urmas Sukles, kes oma tervituses rõhutas head koostööd kirikuga kogukonna hüvanguks. 38 aastat Haapsalu koguduse teenimist on Tiit Salumäest teinud linnas omainimese nagu ka enam kui paarkümmend aastat välissuhtlust juba nõukogude ajast nii, et mitmel juhul on linn kaasatud sõprussuhetesse läbi kiriku.
Laupäeva hommikul, kui koorid proove alustasid, kogunesid ülejäänud delegatsiooniliikmed ümarlauale. EELKd tutvustava avaettekande pidas peapiiskop Andres Põder. Tiit Salumäe ütles oma ettekandes, mis analüüsis sõprussuhteid, et «EELK poleks täna see, kes ta on, ilma partnerite abita».
Hiljem tunnistas üks kuulajaist, et nüüd sai ta aru, mida sõprussuhted on eestlastele tähendanud. Koguduse juhatuse aseesimees Kristi Ainjärv, kes neil päevil oli ka tõlgi rollis, tutvustas külalistele koguduseelu.
Neljast töörühmast ühes, mida juhtis riigikogu liige Neeme Suur, arutleti kiriku positsiooni üle ühiskonnas. Esmakordselt Haapsalus viibinud praost Ralf Gebauer Schmalkaldenist sõnas, et Saksamaal on ootused kirikule eelkõige spirituaalsed. Kui Rootsis on kirikul olnud enam sotsiaalne roll, siis nüüd on põhirõhk vaimsusel. Praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman nimetas, et töötubadest kokkuvõtet tehes kõneldi enam vajadusest suurema infovahetuse ja võrgustumise järele.
Külalistele tutvustati linna kirikuid (giidiks Tõnis Padu), vanalinna, kohalikku kultuuri ja tavasid läbi töötubade.
Kolmainupüha jumalateenistusel toomkirikus teenisid kaasa kõigi delegatsioonide vaimulikud, jutlustas piiskop Einar Soone, laulsid koorid. Jutluses ütles piiskop, et kuigi me võime vajada tõlki, on meie keskel tegutsev nelipüha vaim, mis ühendab meid Jee­suses Kristuses, ja selles on vägi. Piiskop pidas oluliseks vahetut kontakti, isiklikke suhteid, mida ei saa mingil juhul asendada virtuaalne suhtlemine.
Päevade mõnusaks lõpetuseks söödi piiskopilinnuse rõdul nobedate naiste küpsetatud pannkooke. Väliskülaliste tänu kuulus õpetaja Tiit Salumäele koos abilistega, kes sõbrad sõpruspäevadeks Haapsallu kokku kutsus ja enam kui paarkümmend aastat kestnud suhteid kinnitas ja uuendas.
Sirje Semm

Haapsalu sõpruskogudusi
Soomest: Haaga, Loviisa, Korsnäs, Nakkila
Rootsist: Österhaninge
Saksamaalt: Schmalkaldeni kirikuringkond, Rendsburg