Juridica võttis tulipunkti usuvabaduse

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Looming / Number:  /

Õigusajakirja Juridica möödunud aasta lõpus välja tulnud kaheksas number koosneb 5. juunil toimunud Tartu Maarja koguduse 800. aastapäeva seminari ettekandjate ja osalejate artiklitest.

5. juunil 2024. a toimunud seminari „Usk ja usuvabadus” lõpetanud vestlusringis esinenud ettekandjad. Paremalt: peapiiskop Urmas Viilma, õigusteaduse professor Merilin Kiviorg, vaimulik ja kirikuloolane Veiko Vihuri,  ringkonnakohtunik Markus Kärner, seisab seminari juhatanud Maarja koguduse juhatuse esimees jurist Priit Kama, jurist Erik Salumäe ja Riigikohtu esimees Villu Kõve. Foto: Liina Raudvassar

Numbri juhtkirjas toob peapiiskop Urmas Viilma esile, et varem üldlevinud veendumus, et usuvabadusega on Eestis kõik korras, on tänaseks taandunud. Kristlasi muudavad ettevaatlikuks nii Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku ümber toimuv, arutelud seaduse muutmisest vaenukõne asjus kui ka ateistlikust vaatekohast lähtuv hariduskorraldus.

Riigikohtu esimees Villu Kõve kirjutab põhjalikult usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute sarnasustest ja erinevustest. Kohtunik Priit Kama artikkel käsitleb usuühenduste liikmelisuse küsimusi, sh laste ja vaimsete erivajadustega inimeste võimalusi kirikutesse kuuluda.

Katoliku kiriku Tallinna piiskopkonna nõunik Erik Salumäe kirjutab katoliiklaste usuvabadusest Eestis, mida tagab lisaks seadusele ka paavstiga sõlmitud leping. Õiguskantsleri vanemnõunik Atko-Madis Tammar käsitleb subjektiivse usulise tõe võimalikkust õigussüsteemis.

Priit Kama ja ringkonnakohtunik Markus Kärneri ühine artikkel käsitleb Eesti karistusõiguse norme, mis on kehtestatud usuvabaduse tagamiseks ja inimeste kaitseks usulise vaenu eest.

Kaitsepolitsei endine peadirektor Arnold Sinisalu ja siseministeeriumi töötaja Heidi Maiberg kirjutavad usulise äärmuslusega seotud ohtudest riigi julgeolekule.

Karja koguduse õpetaja ja kirikuloolane Veiko Vihuri käsitleb kiriku ja riigi kooseksisteerimist ning vastastikust sõltuvust ja sõltumatust ajaloolises perspektiivis.

Õigusteaduskonna professor Marju Luts-Sootak ja üliõpilane Karl Kristofer Alp kirjutavad tsaariaegselt kirikukorralduselt üleminekust iseseisvale luterlikule kirikule Eesti Vabariigi loomise ajal.

Loodetavasti aitab usuvabaduse erinumber kaasa religiooniga seotud küsimuste asjatundlikule käsitlemisele erinevates võimuasutustes, õigusteadlaste hulgas ja ka kirikus endas, kel maailmavaateliselt killustunud ühiskonnas oma õiguste eest paratamatult ka juriidiliste vahenditega seista tuleb.

Juridica on õigusajakiri, mis ilmub aastast 1993 ja mille toimetuskolleegiumi kuulub esindajaid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast, Riigikohtust ja justiitsministeeriumist. Kui varem on ajakiri avaldanud kolm eriväljaannet – Eesti põhiseadusest, sotsiaalhoolekandest kui põhiõigusest, erakonnaõigusest –, siis nüüd liitub neile usuvabadusele keskenduv erinumber.

Tellija saab Juridicat lugeda nii netis kui ka paberväljaandena. Vt https://2cm.es/NsQq

Lisaks saab netist osta üksikartikleid. Vt nt https://2cm.es/NsQd

Loomulikult on Juridicat võimalik lugeda ka raamatukogudes.

Priit Kama

jurist