Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Juubeli eel arutletakse luterluse üle kaasaja maailmas

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Koolitusest osavõtjad luterliku identiteedi üle arutlemas.Internet

Eelseisva reformatsiooni 500. aastapäeva puhul kutsub Luterlik Maailmaliit arutlema selle üle, milles seisneb tänapäeval luterlik viis olla kristlane. Ka Eesti inimesed on oodatud diskussioonist osa võtma.

Arutelu aluseks on neli artiklite kogumikku, mille toimetajaks meie oma kiriku õpetaja Anne Burghardt, kes töötab praegu LMLi oikumeeniliste suhete sekretärina. Artiklite autoriteks on asjatundjad kogu maailmast, kes esindavad väga erineva kultuuritausta ja ühiskondlike oludega maades tegutsevaid luterlikke kirikuid. (Arutelu keskmes olevatest küsimustest annavad aimu kogumike pealkirjad: «Jumala armu poolt vabastatud», «Lunastus pole müügiks», «Inimesed pole müügiks» ja «Loodu pole müügiks».)
EELK Usuteaduse Instituut korraldab kogumike tutvustamiseks neljaosalise koolituse. Selle esimene osa toimus 20. aprillil. Terve päeva kestnud koolituspäevast võttis osa üle kahekümne huvilise, enamik neist EELK vaimulikud.
Arutuse all olevates artiklites oli põhiteemaks küsimus, kuidas rakendada luterlikku teoloogilist pärandit nende probleemide lahendamisel, millega kirik ja kristlased tänapäeval kokku puutuvad. Kuidas meie ajal ebaõiglust ära tunda ja selle vastu välja astuda? Kas ja kuidas osaleda demokraatlikus poliitikas? Mis kasu võiks pühakirja mõistmisel olla tänapäeva teaduse vahenditest?
Ehkki Lutheri töödest otseseid vastuseid nendele küsimustele mõistagi ei leia, saame tugineda tema väljendatud üldistele põhimõtetele.
Nii tekstid ise kui kursust juhendanud usuteaduse instituudi õppejõu Thomas-Andreas Põderi asjatundlikud ja teravmeelsed kommentaarid olid tõepoolest inspireerivad, kuid kahjuks jäi diskussiooniks etteantud aeg napiks. Järgmine koolituspäev toimub usuteaduse instituudis alles novembris. Ent loodetavasti leiavad LMLi kogumikud meie kirikus märksa laiemat kasutust ning avaneb rohkesti teisigi võimalusi nende üle üheskoos arutleda.
Peagi ka eesti keeles ilmuvad tekstid nõuavad küll süvenemist, kuid mitte erilisi eelteadmisi. Nendega tutvumine aitaks aga tugevdada koguduste liikmetes luterlikku identiteeti ning ühtekuuluvustunnet maailma luterliku kogukonnaga.
Rain Soosaar